I-Taimekaitse

I-Taimekaitse on jätkuks kahele Eesti-Taani koostööprojektile: Taimekaitsealase arvutinõuandesüsteemi väljatöötamine EL nõuetega kooskõlla viimiseks (1999) ja Taimekaitsealase arvutinõustamise süsteemi katsetamine ja rakendamine Eestis (2000-2002). Nimetatud koostööprojektide raames korraldati Eesti Taimekasvatuse Instituudi, Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse, Eesti Põllumajandusülikooli ja Eesti Talupidajate Keskliidu osalusel Taani Taime- ja Mullateaduse Instituudis väljatöötatud taimekaitsealasete arvutinõuandesüsteemide PC-Plant Protection (teraviljade haiguste-, kahjurite- ja umbrohtude tõrje) ja NegFry (kartuli-lehemädaniku tõrje) kohandamine eesti oludele ja alustati uue, internetipõhistele tarkvaralahendustele baseeruva nõustamissüsteemi väljatöötamist.

Arvutinõuandesüsteemi sihiks on taimekaitsevahendite optimaalne kasutamine arvestades klimaatilisi tingimusi, sortide haiguskindlust ja taimekahjustajate levikut tagades seejuures kõrge saagitaseme ja majandusliku efektiivsuse. Senistes põldkatsetes on olnud võimalik vähendada pestitsiidide kulunorme 30-80% võrreldes tootjafirmade kulunormidega. Oma soovitustes lähtuvad programmid alati majanduslikust efektiivsusest, taimehaiguste tõrjele tehtavad kulutused peavad ennast tasuma enamsaagina, mis tuluna ületab taimekaitsele tehtud kulutused. Taimehaiguste vähese esinemise korral ei vähenda need oluliselt saaki ja seega võib osutuda otstarbekaks neid mitte tõrjuda ega teha taimekaitsetöödena asjatuid kulutusi. Umbrohutõrjel saab oluliselt vähendada herbitsiidide kulunorme lähtuvalt esinevatest umbrohuliikidest, nende kasvufaasist ja ohtrusest. Programmid põhinevad põhjalikel teadmistel taimekahjustajate bioloogia, kultuurtaimede resistentsuse, pestitsiidide ning töötlemistehnoloogiate mõju ja ajastamise kohta.

 

I-Taimekaitse

 

Integreeritud taimekaitse suunised

Integreeritud taimekaitse on keskkonda säästev ja ökoloogiliselt puhast toodangut tagav erinevate taimekahjustajate tõrjemeetmete (nt mehhaaniliste, keemiliste, bioloogiliste) oskuslikult seostatud kasutamine, mis tagab taimekahjustajate leviku piiramise majanduslikult põhjendatud läveni. Enamlevinud põllukultuuride integreeritud taimekaitse juhendid on koostanud Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurid vastavalt Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsiooni EPPO standarditele ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2009/128/EÜ Pestitsiidide säästlikust kasutamisest.

Kartuli integreeritud taimekaitse

Kapsa Integreeritud taimekaitse

Kaera integreeritud taimekaitse

Põldherne integreeritud taimekaitse

Suvinisu integreeritud taimekaitse

Suviodra integreeritud taimekaitse

Suvirapsi ja suvirüpsi integreeritud taimekaitse

Talinisu integreeritud taimekaitse

Taliodra integreeritud taimekaitse

Talirapsi ja talirüpsi integreeritud taimekaitse

Talirukki integreeritud taimekaitse

 

Valgemädaniku tõrje rapsil

Valgemädanik (haigustekitaja Sclerotinia sclerotiorum) võib haiguse arenguks soodsatel tingimustel hävitada enamuse rapsisaagist. Taimekaitse vajaduse määravad valgemädaniku peremeestaimede kasvatamise intensiivsus ja mullaniiskus. Tõrjevajaduse otsustamiseks kasuta Kalkulaatorit.

 

 

Abivahend teraviljaherbitsiidide valikuks

ETKI koostas kõiki Eestis registreeritud teraviljaherbitsiide sisaldava Exceli tabeli Herbitsiidide_efektiivsus_2011.xls

Tabel võimaldab valida igale teraviljaliigile kasutramiseks lubatud herbitsiidid ning annab informatsiooni nende efektiivsuse kohta erinvate umbrohtude tõrjel.

 

Taimekaitseseadmed

Taimekaitseseadmed – pritsimise ABC on Põllumajandusministeeriumi tellimusel ETKI Agrotehnoloogia osakonnas 2013. aastal loodud õppematerjal taimekaitseseadmete ohutust ja keskkonnasõbralikust kasutamisest.
Filmis käsitletakse pihusteid, pritsimistehnikat, pritside seadistamist, taimekaitseseadmete tehnilist kontrolli ja taimekaitsetööde ohutustehnikat.
Filmi kestuseks on 32 minutit 22 sekundit.

Lae õppefilm alla siit: www.etki.ee/images/videos/PritsimiseABC.flv

 

Taimekahjustajate monitooring 2016

Kaartidel kuvatakse taimekahjustajate levik põllukultuuridel nädalate kaupa. Punktil klõpsates avaneb kahjustajate levik konkreetsel põllul. Antakse informatsiooni sordi, harimisviisi ja eelvilja kohta ning informeeritakse tõrjevajadusest.

Monitooringuga kaetud põllukultuuridele 2016. aastal kasutada lubatud taimekaitsevahendid ja nende efektiivsus taimekahjustajate tõrjel on välja toodud järgnevates tabelites:

Talinisu       Suvinisu       Taliraps- ja rüps       Suviraps- ja rüps       Talioder       Suvioder       Talirukis       Kaer       Põldhernes

 

 

Taimekahjustajate monitooring 2015

Kaartidel kuvatakse kultuuride tõrjesoovitus nädalate kaupa. Punktil klõpsates avaneb kahjustajate levik konkreetse sordi, harimisviisi ja eelvilja korral. Antakse tõrjesoovitus.

Fusariumi esinemine teravilja saagis 2015

Nädal 33

Möödunud nädal oli kartuli-lehemädaniku arenguks kõikjal Eestis väga soodne. Pritsimata põldudel on kartuli-lehemädanik lööbinud ja haigusele vastuvõtlikel sortidel jõudsalt arenenud. Arvukate nakatunud põldude olemasolu loob tugeva nakkusfooni ning ohustab seni veel nakatumata põlde. Soojad ja järjest pikenevad kastesed ööd on lehemädaniku arenguks ideaalsed. Vaatamata päikeseliste, soojade ja madala õhuniiskusega päevade jätkumisele püsib jätkuvalt väga kõrge kartuli-lehemädaniku risk. Lehemädanikule vastuvõtlikumate sortide kaitseks on neil soovitav pritsimisinteravalli lühendada ühe päev võrra.

Nädal 32

Kartuli-lehemädanik

Eelmise nädalalõpu tugevad sajud lõid kõikjal Eestis soodsad tingimused lehemädaniku edasiseks arenguks

Haiguse tõrjeks on soovitatav kasutada kõrge lehemädaniku tõrje efektiivsusega fungitsiide Infinito, Ranman või Revus maksimaalse lubatud kasutusnormi ning päeva värra lühendatud kasutusintervalliga.

 

Nädal 31

Kartuli-lehemädanik
Eelmisel nädalal lööbis mitmel pool Eestis kartuli-lehemädanik. Ilmaennustuse kohaselt on oodata mõõduka temperatuuriga vihmaste ilmade jätkumist. Sellised tingimused on soodsad haiguse edasiseks arenguks ja levikuks. Vihmaste ilmade korral on kartuli-lehemädaniku tõrjel oluline kasutatavate fungitsiidide vihmakindlus. Haiguse tõrjel on oluline kasutada kõrge tõrjeefektiivsusega vihmakindlamaid preparaate nagu Infinito, Ranman või Revus vastavalt registreeritud kasutusintervallidele.

 

Ülevaade möödunud nädala tingimustest kartuli-lehemädaniku arengust: http://arcg.is/1KvtyMs  (Suurem väärtus iseloomustab suuremat kartuli-lehemädaniku riski).

 

Nädal 30

Kartul

Viimane nädal on olnud rohkete sajupäevadega kuid õhutemperatuurid on jäänud suhteliselt madalaks. Alla 1o kraadi langevad öised temperatuurid on pidurdanud lehemädaniku arengut ja levikut. Kartulikasvatajatel, kes on juba alustanud kartuli-lehemädaniku tõrjet on soovitav jätkata pritsimisi preparaatide registreeritud kasutusintervallidega.

Nädal 29

Kartul

Viimaste päevade vihmad on kõikjal loonud kõikjal Eestis soodsad tingimused kartuli-lehemädaniku arenguks ja nakkuseks. Lehemädaniku lööbimist võib oodata selle nädala jooksul. Enam on ohustatud varased lehemädanikuõrnad sordid ja põllud, kus kartulit kasvatatakse mitmendat aastat järjest. Parima tõrjeefekti saamiseks on soovitatav kasutada süsteemse toimega fungitsiide.

 

Suvioder

 

Suvinisu

 

Suviraps

 

Põldhernes

 

Põlduba

 

Kaer

 

 

Nädal 27

Suvioder

Suvinisu

Suviraps

Hernes

Hernemähkuri lendluse kindlaks tegemiseks tuleks põldu paigaldada feromoonpüünis, et ajastada õigeaegne tõrje.

Põlduba

Kaer

Talinisu

Taliraps

Talirukis

Talioder

Nädal 24

Talinisu
Taliraps
Talirukis
Tritikale
Talioder
Suvioder
Suvinisu
Suviraps
Kaer
Kartul
On teateid esimestest kartulimardikate leidudest. Esimesest kartulimardikast teatati Tartumaalt Unikülast. Pärnumaalt Kilingi-Nõmme kandist teatati massilisest kartulimardika levikust.

Nädal 22

Talinisu
http://arcg.is/1FefvGO
Eelmise jaheda nädala tõttu on taimede kasv olnud aeglane. Talinisu on jõudnud kolmanda - neljanda kõrresõlme moodustumiseni. Haigused on jäänud alumistele lehtedele ning hetke tõrjevajadus enamikel põldudel puudub. Minimeeritud harimisega põldudel on märgata rootsi kärbse kahjustust, mis avaldub läbinäritud peavõrse kuivamisega.

Talirukis
http://arcg.is/1JUQOVj
Rukis on jõudnud viljatupe avanemise faasi. Lehestikul on üksikud äärislaiksuse kahjustused. Lehetupes on märgata ripslasi.

Taliraps
http://arcg.is/1AwpZ7A
Olenevalt piirkonnast on raps jõudnud täisõitsemise faasi, esinevad üksikud hiilamardikad, keda enam ei tõrjuta. Praegu peab alustama valgemädaniku vaatlustega ning vajadusel tõrjumisega.

Suvioder
http://arcg.is/1FCFB8D
Suviodra lehtedel on juba näha võrklaiksust ning äärislaiksust. Eriti tähelepanelikud võiksid olla minimeeritud harimist viljelevad põllumehed, kuna mõlemad haigustekitajad säilivad taimejäänustel ning soodsatel ilmastikutingimustel võivad kiiresti levida noortele taimedele.

Talitritikale
http://arcg.is/1GCzvHu
Talitritikale areng on paari kasvufaasi võrra talinisust ees ehk jõudnud lipulehe ilmumise kasvufaasi. Tritikalet peamiselt kahjustav helelaiksus veel puudub.

Talioder
http://arcg.is/1FehVFe

Põlduba
http://arcg.is/1AwpjPr

Hernes
http://arcg.is/1AwpqdU

Nädal 21

Talinisu

http://arcg.is/1FzK0MQ

Talinisu on valdavalt kõrsumisfaasis (kasvufaas 30-33). Nisu lehtedel on lisaks helelaiksuse kahjustusele lööbinud nisu-pruunlaiksust ehk DTR, eriti minimeeritud ning otsekülvi põldudel. Olge hoolas jälgimaks põllu olukorda, et ajastada õigeaegselt tõrjet, kuna niiskust haiguste levikuks on piisavalt ja soojade ilmadega võib infektsiooni levik muutuda intensiivsemaks. Möödunud nädalal mõnes piirkonnas esinenud tugev rahe kahjustas nisu lehti, tekitades mehaanilisi vigastusi (valgeid täksid ja laigud lehe pinnal), mida mitte segi ajada patogeenide poolt tekitatud kahjustustega. Möödunud nädalal kestnud temperatuuri kõikumised(külmad ööd) tekitasid mõnel puhul füsioloogilisi laike (pruunid täpid, laigud) nisul lehtedele, mida pritsiti herbitsiidiga või paagisegus herbitsiidi ja leheväetisega.

 

Taliraps

http://arcg.is/1FuVJdB

Valdav osa talirapsi põldudest on kohe õitsemist alustamas või juba õitsevad. Vajadusel kasutage naeri-hiilamardika tõrjeks preparaate, mis on ette nähtud rapsi õitsemisaegseks kasutamiseks. Põldudel on leitud juba ka kõdra-peitkärsakaid, mille tõrje õite kroonlehtede varisemise ja väikeste kõtrade faasis võib osutuda vajalikuks, kui neile soodsad ilmastikutingimused jätkuvad.

 

Talirukis

http://arcg.is/1FuWJhJ

Talirukis on jõudnud lipulehe faasi (kasvufaas 36-37) ja sõltuvalt piikonnast ja sordist nakatunud kõrreliste jahukastesse, vähem äärislaiksusesse. Soojade ja kuivade ilmade korral võib intensiivistuda ripslaste arvukus.

 

Talitritikale

http://arcg.is/1FuXo2E

 

Talioder

http://arcg.is/1Fv3yzQ

 

Nädal 20

Talirukis

Talitritikale

Talioder

Talinisu 20. nädalal

Talinisu on üle Eesti jõudnud valdavalt kõrsumise kasvufaasi (BBCH 31-32). Põldudel on märgata helelaiksuse poolt kahjustatud taimi, eriti tähelepanelikud võiksid olla minimeeritud harimist viljelevad põllumehed. Madalad temperatuurid ning niisked ilmad soodustavad jahukaste tekke ohtu, jälgige oma põllu olukorda.

Hiilamardikate tõrjevajadus 20. nädalal

Taliraps on kohe õitsemist alustamas ja põldudel on juba märgata hiilamardikaid. Erinevatel põldudel on seis erinev. On põlde, kus hiilamardikaid ei esine ning on põlde, mida peaks jälgima ning vajadusel varsti tegema tõrje. On märgata ka kõdra-peitkärsakaid. Soovitatav oleks põldudele paigaldada kollane vesipüünis.