Riiklik Sordiaretusprogramm aastatel 2009-2019 Maaeluministeeriumi kodulehel

 

Odra sordiaretus

Projektijuht Ülle Tamm. Töö kestus: 2009-2019
Seotud projektid: COBRA

Odra sordiaretusprogrammi eesmärgiks on suure terasaagiga, seisu- ja haiguskindlate ning hea terakvaliteediga odrasortide aretus sööda- ja toiduviljaks. Eesti sordilehes oleva 4 odrasordi –'Anni' (1993), 'Viire' (2007), 'Leeni' (2007) ja 'Maali' (2011) säilitusaretus.
Odra sordiaretusprogrammi eesmärkide täitmiseks viiakse läbi ristamisi, rajatakse põldkatseid, tehakse põldvaatlusi ja laboratoorseid analüüse. Igal aastal ristatakse uue aretusmaterjali loomiseks umbes 120 uut kombinatsiooni. Odra aretuspõldude üldpind oli 2013. a 5,7 ha, sellest katseid 5,3 ha.
2010. a anti riiklikku katsetusse saagikas hea tera kvaliteediga aretis 3280.14.1.4 (8208 x 'Elo'), mis sobib kasvatamiseks mahetingimustes ja väiksema mullaviljakusega maadel tavatingimustes.

Suvinisu sordiaretus

Projektijuht Anne Ingver. Töö kestus: 2009-2019
Seotud projektid: COBRA

Lühema kasvuajaga, kõrge tera kvaliteediga saagikate ning haigus- ja seisukindlate suvinisu sortide aretamine. Eesti Sordilehes oleva 2 suvinisusordi säilitusaretus.
Suvinisu sordiaretuse eesmärgiks on lühema kasvuajaga, kõrge proteiinisisaldusega, heade küpsetusomadustega, saagikate, haigus- ja seisukindlate ning ilmastiku ja kasvuolude suhtes stabiilsete omadustega sortide aretamine.
Oluline osa aretustööst on paremini adapteerunud doonorsortide väljaselgitamine ja geneetilise mitmekesisuse suurendamine. Eesti majanduslikes ja ökoloogilistes tingimustes on vajalik luua vähem energiaressursse nõudvaid ja kõrge terakvaliteediga suvinisu genotüüpe.
Suvinisu ühtlikkusaretuse eesmärgiks oli perspektiivse aretusmaterjali morfoloogiliste tunnuste hindamine, aretajale ühtliku aretusmaterjali tootmine ning algseemne kasvatamine.

Suvinisu sordiaretusprogrammi eesmärkide täitmiseks viiakse läbi ristamisi, rajatakse põldkatseid, tehakse põldvaatlusi ja laboratoorseid analüüse. Suvinisu katsete all oli näiteks 2013. aastal 5 hektarit.
Riiklikesse sordivõrdluskatsetustesse anti 2013. aastal üle kolm uut perspektiivset aretist: 200, 186.2.4 ja 161.1.6.

Talinisu sordiaretus

Projektijuht Reine Koppel. Töö kestus: 2009-2019
Seotud projektid: Healthy Minor Cereals (HMC)
Talvekindlate ja suure saagipotentsiaaliga söödaks ja tööstuslikuks otstarbeks sobivate talinisu ning kvaliteetsete ja varajaste toidunisu sortide aretamine.
Talinisu aretuse eesmärkideks on talve-, haigus- ja lamandumiskindlate, paremate jahvatus-küpsetusomadustega toidunisu ja saagikamate söödanisusortide aretamine. Talinisu sortide "Kallas" ja "Nemunas" säilitusaretus.

2012. aasta septembris külvati talinisu katseid ligi 4 hektarile.
2010. aastal ant riiklikusse majanduskatsesse LIA 00134 (Kallas) ja LIA 0044 (Nemunas).
Sort "Nemunas" lisati sordilehte 20.05.2013 ja "Kallas" 18.04.2013.

Kaera sordiaretus

Projektijuht Ilmar Tamm. Töö kestus: 2009-2019
Seotud projektid: COBRA

Kaera sordiaretusprogrammi eesmärk on suure saagipotentsiaaliga, hea seisu- ja haiguskindluse ning tera kvaliteediga keskvalmivate ja hiliste kaerasortide aretamine sööda- ja toiduviljaks ning sordilehel olevate Eesti kaerasortide ('Jaak' 1995 ja 'Kalle' 2011) säilitusaretus.

Aretusprogrammi eesmärkide täitmiseks tehakse ristamisi, rajatakse erinevaid põldkatseid, tehakse vaatlusi ja laboratoorseid analüüse. Kaera katsepõldude pindala oli 2013. aastal 4,0 ha.

2011. a võeti sordilehte ETKIs aretatud kaerasort 'Kalle'. Sort on maheviljeluses väga hea, tavaviljeluses hea terasaagiga, suure 1000 tera massi ja mahumassiga ning keskmisest suurema proteiinisisaldusega. 'Kalle' on hea vastupidavusega kroonroostele. Sordil on maheviljeluses hea umbrohtude allasurumise võime. Sobib paremini kasvatamiseks maheviljelusse ja väiksema intensiivsusega tootmisse.

Talirukki sordiaretus

Projektijuht Ilme Tupits. Töö kestus: 2009-2019
Seotud projektid: Healthy Minor Cereals (HMC)

Stabiilse ja kõrge saagikusega talve-, seisu- ning haiguskindlate ja stabiilse bioloogilise väärtusega talirukki sortide aretamine. Eesti Sordilehes oleva 4 talirukkisordi – 'Elvi' (1993), 'Tulvi' (1986), 'Sangaste' (1949) ja 'Vambo' (1973) säilitusaretus.
Talirukki sordiaretuse eesmärk on stabiilse ja kõrge saagikusega talve-, seisu- ja haiguskindlate ning kõrge ja stabiilse bioloogilise väärtusega talirukki sortide aretamine leiva- ja piiritusetööstusele.
Talirukki säilitusaretuse eesmärk on olemasolevate Eesti sortide majanduslike ja bioloogiliste omaduste säilitamine ja parandamine.

2012. aasta sügisel rajati sordiaretuses 4 katset 1,6 ha ja seemnekasvatuse külve 11,6 hektarile. 2013. aasta sügisel rajati sordiaretuses 7 katset 2,2 ha ja seemnekasvatuse külve 10,3 hektarile. Sordiaretuses külvati kokku 2222 ja seemneaedades 700 katselappi.
Talirukist ei ole viimastel aastatel riiklikku katsetusse antud.

Talirüpsi sordiaretus

Projektijuht Lea Narits. Töö kestus: 2009-2019
Talvekindlate suuresaagiliste kõrge õlisisaldusega (00-tüüpi) talirüpsi sortide aretamine. Eesti Sordilehes oleva kahe talirüpsisordi, 'Largo' ja 'Prisma' säilitusaretus.
Eesmärgiks on aretada talirüpsi kohalikes mullastik-klimaatilistes tingimustes kasvatamiseks sobivaid suuresaagilisi sorte, millede seeme oleks kõrge õlisisaldusega, madala eruukahapete- ja glükosinolaatidesisaldusega (00-sort), mis oleks kõrgekvaliteediliseks tooraineks tööstusele erinevate õlide tootmiseks.

Kogu katseala pind oli 2013. aastal 2,4 ha. Katses olnud materjali analüüsiti ETKI laboratooriumis FOSSNIRS süsteemis.

2013. aastal läbis aretis J01-13051 teise aasta Riiklikus Sordikatsetuses. Talvekindlus oli mõlemas katsekohas väga hea.

Põldkaunviljade sordi omaduste säilitamine

Projektijuht Lea Narits. Töö kestus: 2009-2019
Eesti Sordilehes oleva nelja põldkaunviljade sordi omaduste säilitamine vastavalt OECD juhistele.

Säilitusaretust viiakse läbi järgmiste sortidega: põldherned 'Mehis' (1981), 'Seko' ja 'Kirke'(1996) ning põlduba 'Jõgeva'(1956).
Põldkaunviljade säilitusaretuse ülesanne on sordilehes olevate sortide sordiomaduste (saagikus, varavalmivus, sordipuhtus) ja haiguskindluse säilitamine. Kogu valikaedade pind oli 2013. aastal 1,5 ha.

Köögivilja sordiaretus 

Projektijuht Ingrid Bender. Töö kestus: 2009-2019
Seotud projektid: BIOGREENHOUSE

Varajaste ja keskvalmivate haiguskindlate suuresaagiliste ning heade maitseomadustega aedherne- ja tomatisortide aretus. Eesti Sordilehes oleva 23 köögiviljasordi säilitusaretus. Aedherne sordiaretuses on eesmärgiks varajaste ja keskvalmivate, haiguskindlate, suuresaagiliste ning heade maitseomadustega aedhernesortide aretamine, mis sobiksid kasvatamiseks nii tootmispõldudel kui ka väikeaedades.
Katsetes selgitati välja aedherne kaunasaak, toorterade ja kuivterade saak. ETKI laboris määrati toorteradest biokeemilised näitajad. Määrati seemnesaak ning selle kvaliteediomadused. Tehti uuringud haiguste esinemise ja kahjustuse ulatuse osas.
Aedherne algseemne kasvatamiseks külvati 2 sorti ja üks perspektiivne aretusnumber ('Erme', 'Herko' ja N 1040), kokku 0,4 ha.

Tomati sordiaretuses on peamiseks eesmärgiks kütteta kasvuhoonetesse sobivate varavalmivate, suuresaagiliste ja haigustele vastupidavate tomatisortide aretamine, mis oleksid kohalikes ja Põhjamaade klimaatilistes tingimustes konkurentsivõimelised lõunapoolse päritoluga tomatisortidega. Kohalike sortide eeliseks on varasus ja hea haiguskindlus, mis tuleb eriti hästi esile jahedapoolsetel ja vihmastel suvedel.

Tomatikatsetest rajati kütteta kasvuhoonesse põhivõrdluse katse (7 katseliiget) kolmes korduses, kollektsioonikatse (30 katseliiget) ja aretusaia katse (24 katseliiget), kokku 250 m2. Katsetulemuste analüüsimise aluseks on põhiliselt saak, haiguste esinemine nii viljadel kui ka taimikul tervikuna ja viljade maitse.

Kartuli sordiaretus 

Projektijuht Aide Tsahkna. Töö kestus 2009-2019
Keskvalmivate ja hilisepoolsete taimehaigustele ja -kahjuritele vastupidavate kõrge saagi ja kvaliteediga lauakartuli sortide aretus.

Kartuliaretuse eesmärgiks on aretada Eesti oludele sobivaid keskvalmivaid ja hilisepoolseid taimehaigustele ja –kahjuritele vastupidavaid mehaaniliseks viljelemiseks sobivaid kõrge saagi ja kvaliteediga lauakartulisorte.

Aretuskatsete üldpind oli 3,0 ha. Peale selle kasvatati kasvuhoones 310 m2-l 11579 seemiktaime, milledest valiti sügisel 3204 ilusama välimusega ja saagikamat aretist. Tehtavad analüüsid: kiduussikindluse (Globodera rostochiensis) määramine resistentsuse laboris, viirusanalüüsid, kulinaarsed testid, sobivus kartulikrõpsudeks ja friikartuliks, koorimistest, saagi struktuuri analüüs, tärklise määramine koos mugulaanalüüsiga ning seemiktaimede mugulpõlvkonna analüüs.

Kartulisortide säilitamine toimub Sakus EVIKA biotehnoloogia laboris in vitro meetodil. Jõgeval toimub Eesti sordilehes olevate Eesti sortide meristeemtaimedest saadud mugulpõlvkonna ja perspektiivsete aretiste paljundamine kloonmeetodil.

Sort „Teele" lisati Eesti Sordilehte 2013. aastal.

Liblikõieliste heintaimede sordiaretus

Projektijuht Ants Bender. Töö kestus: 2009-2019
Hea talve- ja haiguskindlusega saagikate lutserni- ja punase ristiku sortide aretamine niiteliseks kasutamiseks. Eesti Sordilehes oleva 10 liblikõieliste heintaimede sordi säilitusaretus.
Uusi istandusi ja algseemnepõlde rajati 2,85 ha. Jätkati lutserni ja punase ristiku aretust mitmes järgus: koguti lähtematerjali, uuriti kogutut tundma, korraldati ristamisi, rajati aretusaedu ja perspektiivse materjali eelpaljundusi. Jätkati päideroo, punase ristiku ja põldtimuti seemnekasvatuse agrotehnika uurimist.

2007. aastal esitati riiklikku katsetusse hulgalehise lupiini sort 'Lupi', mille katsetamine jätkus 2012. aastani. 2013. aastast alates kuulub sort riiklikku sordinimekirja. 'Lupi' on mõeldud kasutamiseks haljasväetiskultuurina Lõuna-Eesti kergema lõimisega muldadel.
Teema raames varem tehtud töö tulemusena kuuluvad riiklikku sordinimekirja tihedapuhmikulise punase aruheina sort 'Herbert' ja lamba-aruheina sort 'Ave' (võetud nimekirja 2012). Need kaks sorti on aretatud kasutamiseks dekoratiivsetel eesmärkidel haljastuses.

Kõrreliste sordiaretus

Projektijuht Rene Aavola. Töö kestus: 2009-2019
Seotud projektid: PPP in perennial ryegrass

Talvekindlate karjamaa-raiheina di- ja tetraploidsete söödasortide aretus. Haiguskindlate ja seemnesaagirikaste, dekoratiivse lehestuga murusortide aretamine. Eesti Sordilehes oleva 19 kõrreliste heintaimede sordi säilitusaretus.
Karjamaa-raiheinaga tehtava aretustöö eesmärgiks on saada hea talvekindluse ja püsivusega, taimehaigustele vastupidavaid, kõrge toiteväärtuse ja energiasisaldusega di- ja tetraploidseid sorte, millel oleks rikkalik sügisene ädalakasv.
Alates sordiaretusprogrammi algusest 2009. aastast on põldkatsetes võrreldud 9 välismaa karjamaa-raiheina sorti Eesti di- ja tetraploidse standardsordiga.
Sordiaretusprogrammi jooksul riiklikesse katsetesse aretisi antud ei ole.

Biotehnolooga rakendamine sordiaretuses 

Molekulaarsete ja koeultuurimeetodite rakendamine põllukultuuride sordiaretuses, Projektijuht Mati Koppel. Töö täitja: Marina Tikhonova
Töö kestus: 2010-2019
Töö eesmärkideks on sordiaretusprotsessi kiirust ja täpsust tõstvate biotehnolooogia-meetodite kasutamiseks vajaliku laboratooriumi sisustamine ja arendamine ning teraviljade sordiaretust kiirendava topelthaploidide ning molekulaardiagnostika meetodite rakendamine.

2012. aastast alustati markeranalüüsi kasutamist. . DNA markerite kasutamine võimaldab nisu kvaliteetiomaduste määramist aretuse varases faasis ilma seotud kvaliteedinäitajate otsese mõõtmiseta. DNA markereid kasutades saab üksiktaimede lehekoest isoleeritud DNA-s määrata erinevate kvaliteeditunnustega seotud geenide esinemist.

Taimebiotehnoloogia 

 

Ida-kitseherne ja valge mesika säilitusaretus