Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–2021

Riiklik programm "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–2021"

Mahepõllumajanduses soovitatavad proteiini- ja energiarikkad kultuurid ja karjamaasegud

Täitjad: Valli Loide, Uno Tamm, Heli Meripõld, Liina Edesi Ene Ilumäe, Silvi Tamm

Uurimistöö eesmärgiks on:
1. Selgitada välja mahepõllumajandusloomade (piimalehmade, kodulindude (munakanade), sigade, kitsede ja lammaste) proteiini ja energia puudujäägid.
2. Koostada esimeses etapis söödaratsioonid piimalehmadele ja lammastele ning teises etapis kodulindudele (munakanad), sigadele, kitsedele.
3. Selgitada välja erinevatele mahepõllumajandusloomadele (veised, kitsed, lambad, munakanad) kõige sobivamad karjamaasegud.
4. Töötada välja olemasoleva söödabaasi toiteväärtuse suurendamise abinõud.
5. Täpsustada energia- ja proteiinirikaste söödakultuuride (maguslupiin, õlikanep, vikk, rüps, hernes, põlduba) kasvatusvõimalusi.

Projekti kestvus: 01.03.2016 – 30.11.2020

Oodatavad tulemused:
1) Püütakse selgitada maheloomakasvatuse söödatootmise olukord ja kitsaskohad ja antakse soovitusi proteiini ja energiarikkama sööda tootmiseks eri loomaliikide loomadele, eeskätt veistele, lammastele ja kitsedele.
2) Antakse uuringus saadud soovitused erinevatele põllumajandusloomadele (veistele, kitsedele, lammastele, munakanadele) sobivateks karjamaasegudeks.

Aiakultuuride sertifitseeritud materjali tootmise majanduslik analüüs

Projektijuht: Raivo Vettik

Põhitäitja: Pille Ardel
Projekti kestus: 1.03.2017–30.11.2017

Sertifitseerimise skeemi rakendamine aiakultuuride tootmisel võimaldab toota sordiehtsat ja kahjustajatevaba paljundus- ja istutusmaterjali. Sertifitseeritud paljundus- ja istutusmaterjali tootmine on kallis ja aeganõudev protsess ning aiandussektor leiab, et sertifitseerimise skeemide rakendamine võiks toimuda riigi toetusel.
Projekti tulemusena valmisid: ülevaade viljapuu- ja marjaaedade kogupindadest Eestis erinevate allikate alusel ja ülevaade uuringu "Aiakultuuride sertifitseeritud materjali tootmise majanduslik analüüs" küsitluse tulemustest. Aiakultuuride sertifitseeritud materjali tootmiseks on vajalik juriidiline alus olemas. Tootjate küsitluse tulemused näitavad, et võiks olla perspektiivne toota sertifitseeritud paljundusmaterjali. 93% tootjatest arvab, et seda tuleks teha riigi toel. 46,3% vastanutest arvab, et sertifitseeritud istiku maksumus võiks olla 1,5 korda kallim CAC-materjali ehk kontrollitud kategooria istikust.

Agrometeoroloogilised prognoosid ja kokkuvõtted

Kestus 2016–2018

Täitjad: Triin Saue & Laine Keppart

Projekti eesmärgiks on jätkata agrometeoroloogilisi vaatlusi, koondada kokku meteoroloogiline ja agrometeoroloogiline andmestik põllumajanduslikelt katsetelt ja amatöörvaatlejatelt, süstematiseerida ja võrrelda andmestikke; arendada analüüsi- ja prognoosimeetodeid ja kavandada ning hinnata võimalusi agrometeoroloogilise monitooringu ning teenindamise laiendamiseks.

Oodatavad tulemused: Eestit iseloomustav kokku koondatud meteoroloogiline ja agrometeoroloogilise andmestik jätkub, selle põhjal on koostatud ülevaated (k a ETKI kodulehel), eksperthinnangud, prognoosid, ettekanded nii jooksva aasta kui pikema ajaperioodi ilmastiku kohta. Arvutiprogramm (MS Excel baasil) taimede arengufaaside tõenäosuslikuks prognoosiks kasutaja poolt valitud akumuleeruvate temperatuurisummade alusel koos lisamooduliga sobivaimate temperatuurisummade valikuks oma varasemate andmete alusel. Hinnang Eesti iseloomustamiseks vajalike agrometeoroloogiliste vaatluste mahule (vaatluskohtade paiknemine piirkonniti, vajalikud mõõdetavad/vaadeldavad näitajad, seadmete vajadus ja inimtöö maht ühes vaatluskohas, alternatiivsed võimalused vaatluste tegemiseks).

 

Ülevaade alternatiivsete mullaparandusainete kasutusvõimalustest ja tehnoloogiatest mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses aastatel 2016-2017

Projekt kestis 01.03.2016–30.11.2017

Liina Edesi See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Antud uuring oli jätkuuuring 2015. aastal läbiviidud rakendusuuringule „Ülevaade alternatiivsete mullaparandusainete kasutusvõimalustest ja tehnoloogiatest mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses“.

Projekti eesmärgiks oli selgitada põldkatsetega alternatiivsete mullaparandusainete otse- ja järelmõju mullaviljakusele ja saagikusele ning anda ülevaade alternatiivsete mullaparandusainete (mereadru, järvemuda) saadavuse, laotustehnoloogiate ning kasutussobivuse kohta mahepõllumajanduses.

Tulemused: Adru ja järvemuda andsid põldkatsetes võrreldes kontrolliga esimesel kasutusaastal usutavalt suurema enamsaagi ning mõjutasid positiivselt mulla füüsikalisi-, keemilisi- ning mikrobioloogilisi näitajaid. Erinevalt adrust jäi järvemuda esimese aasta järelmõju nii saagile kui ka mulla füüsikalistele ja mikrobioloogilistele näitajatele väiksemaks või ei avaldunud üldse. Adru ja järvemuda kasutamise majanduslikud ja tehnoloogilised aspektid sõltuvad suurelt jaolt nende keemilisest koostisest, põllule viidavast kogusest ning veokaugusest. Kasutamisel mahepõllumajanduses tuleks jälgida ka järvemuda ja adru raskmetallide sisaldust.

Projekti täitjad: Liina Edesi, Tiia Kangor, Valli Loide, Ene Ilumäe, Elina Akk, Kalvi Tamm, Raivo Vettik, Taavi Võsa, Tiit Plakk, Edvin Nugis

 

Ülevaade alternatiivsete mullaparandusainete kasutusvõimalustest ja tehnoloogiatest mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses

Projekt kestis 01.05.2015–31.12.2015

Liina Edesi See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Projekti eesmärgiks oli ülevaate andmine alternatiivsete mullaparandusainete (mereadru, järvemuda) saadavuse ning kasutussobivuse kohta mahepõllumajanduses.

Projekti käigus analüüsiti seitset mereadru ja kolme järvemuda proovi. Lubatust kõrgem raskmetallide sisaldus leiti neljas mereadru ja ühes järvemuda proovis. Taimekaitsevahendite jääke tuvastati kolmes mereadru proovis.

Rajati põldkatsed Sakus ja Jõgeval. Põldkatsetest selgus, et nii saagikuse, mulla keemiliste-, füüsikaliste- kui ka mikrobioloogiliste näitajate seisukohalt oli kõige efektiivsemaks mullaparandusaineks järvemuda kasutusnormiga 100 t ha-1.

Projekti täitjad: Liina Edesi, Tiia Kangor, Elina Akk, Ene Ilumäe, Raivo Vettik, Taavi Võsa, Tiit Plakk, Edvin Nugis, Aadu Pannal

Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009-2014

Riiklik programm "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009-2014"

Aiakultuuride kasvatus- ning taimekaitsetehnoloogiate täiustamine toodangu kvaliteedi ja konkurentsivõime suurendamise eesmärgil

Ingrid Bender, ETKI teadur, põhitäitja See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Koostöö projekt Eesti Maaülikooliga
Projekti juht: Dots. Marge Starast, Ph.D, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskonnainstituut.
Igal aastal viidi läbi 12 katset, nendest kolm Eesti Taimekasvatuse Instituudis.

 

2010-2014 ETKI-s läbiviidud katsed ja nende eesmärgid:

  • Orgaaniliste väetiste mõju tomati produktiivsusele ja saagi kvaliteedile maheviljeluses.

Eesmärk: välja selgitada kaubaliste, looduslike ja omavalmistatud orgaaniliste väetiste mõju tomati produktiivsusele, taimede haiguskindlusele ja saagi kvaliteedile ning mullaviljakuse säilimisele.

  • Porgandi viljelusviiside mõju saagile ja selle kvaliteedile.

Eesmärk: selgitada erinevate viljelusviiside (tava ja mahe) mõju porgandi produktiivsusele ja saagi kvaliteedile.

  • Kaalika viljelusviiside mõju saagile ja selle kvaliteedile.

Eesmärk: selgitada erinevate viljelusviiside (tava ja mahe) mõju kaalika produktiivsusele ja saagi kvaliteedile.

  • Sibula viljelusviiside mõju saagile ja selle kvaliteedile.

Eesmärk: selgitada erinevate viljelusviiside (tava ja mahe) mõju sibula produktiivsusele ja saagi kvaliteedile.

  • Katteloori mõju porgandi saagi kvaliteedile mahetingimustes.

Eesmärk: välja selgitada katteloori ja väetamise mõju porgandi saagi kvaliteedile maheviljeluse tingimustes.

Erinevate viljelusmeetodite (sh otsekülv) rakendusteaduslik kompleksuuring

Biolagunevatest jäätmetest valmistatud komposti ohutu kasutamine

Raivo Vettik, ETKI vanemteadur See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Koostöö projekt Eesti Maaülikooliga 01.01.2011-31.12.2014.

Projekti eesmärgiks oli hinnata liigiti kogutud biojäätmetest komposti valmistamise tehnoloogiate sobivust, saadud materjali kvaliteeti ja ohutust ning selle kasutamise võimalusi orgaanilise väetisena.

Projekti raames viidi läbi ka põldkatsed Eerikal ja Kuusikul, et hinnata biolagunevate jäätmete kasutatavust orgaanilise väetisena teraviljadel. Koostati soovitused nõuetekohase komposti tootmiseks, selle logistikaks ja laotamiseks.

ETKI-st olid projekti tegevustega seotud agrotehnoloogia osakonna töötajad: Raivo Vettik, Peeter Viil, Taavi Võsa, Tiit Plakk ja Aadu Pannal.

Vähetuntud toksiine tekitavate hallitusseente nomenklatuuri täpsustamine, toksiinide tekkimise tingimuste ja riskide vältimise selgitamine odral

01.01.2012 – 31.12.2014
Heino Lõiveke

Projekti eesmärgiks oli:
• Selgitada Fusarium-seente ja seni veel vähemtähtsaks peetud hallitusseente liikide ning nende produtseeritavate mükotoksiinide esinemist odra terasaagis,
• lämmastiktoitumise ja fungitsiidide kasutamise mõju hallitusseente liikide esinemise sagedusele ja kooslusele ning mükotoksiinide esinemisele terasaagis.

• Saada võrdlevat teavet tava-ja maheviljelusviisi mõjust olulisemate hallitusseente liikide esinemise sagedusele ja nende produtseeritavate põhiliste toksiinide sisaldusele odras.
• Selgitada odra säilitamise perioodi kestel mõnede toitainete, mikrobioloogilise ja toksikoloogilise kvaliteedi näitajate muutusi.

Kolme aasta kestel toimusid põldkatsed (erinevad N-foonid, fungitsiidid ja odra sordid kahel viljelusviisil) Saku katsealal ja Jõgeval.
Katsetest kogutud keskmistes proovides määrati hallitusseente liigiline koosseis ja esinemissagedus, samuti mükotoksiinid ohratoksiin A, trihhotetseenid DON, T2 ja HT2.
Odra säilitustingimuste mõju uurimiseks hallitusseente (Alternaria, Fusarium, Aspergillus ja Penicillum) kooslusele rajati Jõgeva katsetest kogutud tava-ja maheodraga kuivatikatse. Selgitati terade mikrobioloogilise koosluse, mükotoksiinide esinemise, proteiini- ja tärklisesisalduse muutusi säilitusperioodil.
Saadud tulemuste põhjal koostati soovitused hallitusseente ja mükotoksiinide esinemise vähendamiseks ja vältimiseks odral tava-ja mahetootmise tingimustes kasvatamiseks ja säilitamiseks.

Raskesti tõrjutavate umbrohtudega saastunud teraviljapõldudel umbrohtude tõrjevõtete uurimine

Malle Järvan, ETKI vanemteadur See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Projekti eesmärk oli uurida võimalusi tuulekaera (Avena fatua) ja pujuga (Artemisia vulgaris) saastunud teraviljapõldude seisundi parandamiseks, kasutades mehaanilisi ja keemilisi tõrjevõtteid.
Rakenduslikud uuringud viidi peamiselt läbi regulaarsete vaatluste ja hindamistena Viljandimaal asuvate Savikoti Agro OÜ, Auksi Agro OÜ ja Lapi talu tootmispõldudel, kus kasutati kaasaegseid intensiiv- ja masintehnoloogiaid.

Maheviljeluse eri viiside ja tavaviljeluse mõju võrdlemine mulla viljakusele ja elustikule ning põllukultuuride saagikusele ja kvaliteedile

Malle Järvan, ETKI vanemteadur See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
http://www.pikk.ee/upload/files/Teadusinfo/Maheviljeluse_ja_tavaviljeluse_m6ju_v6rdlemine_2012_M_J2rvan.pdf


Põhiliseks uurimisprobleemiks oli püstitatud järgmine küsimus: kas maheviljelus võrreldes tavaviljelusega põhjustab mulla väljakurnamist, kas maheviljelusliku tootmise puhul on mullaviljakuse säilitamine võimalik ja millist rolli mängib selles sõnnik. Paralleelselt nende agrokeemiliste uuringutega seati erinevate viljelusviiside mõju võrdlemise eesmärkideks uurida veel ka mulla füüsikaliste ja mikrobioloogiliste omaduste muutumist ning kultuuride umbrohtumust (umbrohtude liigilist koosseisu, arvukust ja kuivmassi). Uuriti külvikorra kultuuride saagikust ja saagi kvaliteeti mahe- ja tavaviljeluse tingimustes, kusjuures teraviljade puhul võrreldi ka külvisenormide mõju ja kartuli puhul erineva kasvuajaga sorte.


Uuringud viidi läbi koostöös Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooliga viieväljalises külvikorras (ristik → rukis → kartul → kaer → oder ristiku allakülviga). Võrreldi kolme viljelusviisi: kaht maheviljeluse viisi, kus ühes anti kartuli alla sõnnikut ja teise viisi puhul mitte, ning mõõduka intensiivsusega tavaviljelust. Katsete kogupind oli 6 ha. Agrotehnilised tööd tehti kooli õppetalu tehnikaga.

Kattevilja, külvisenormi ja lämmastikväetise normi mõju punase ristiku seemnetaimiku saagivõimele esimesel kasutusaastal

Ants Bender, ETKI vanemteadur See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Projekti kestus 2013-2014


Projekti täitmiseks rajati 2013. aastal Jõgevale põldkatsed, et selgitada ja täpsustada järgmisi küsimusi:
• kahetahulise odra ja suvinisu sobivus punase ristiku seemnepõllu rajamisel katteviljaks;
• kuidas mõjutab külvisenormi ja lämmastikväetise fooni alandamine kattevilja saaki ja saagi kvaliteeti;
• milline on kattevilja (oder, suvinisu) külvisenormi mõju punase ristiku seemnetaimiku kujunemisele ja esimese kasutusaasta seemnesaagile;
• uurida katteviljale kasutatava lämmastikväetise normi mõju allakülvatud punase ristiku taimiku kujunemisele ja esimese kasutusaasta seemnesaagile;
• selgitada punase ristiku külvisenormi mõju seemnetaimiku kujunemisele ja esimese kasutusaasta seemnesaagile;
• kas uuritavad faktorid mõjutavad varase ja hilise punase ristiku seemnetaimiku kujunemist ja seemnesaaki erinevalt;
• kuidas mõjutab kattevilja liik, agrofoon ja punase ristiku külvisenorm toodangu rahalist väärtust ning milline on tootmissisendite tasuvus suhtarvuna.