Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009-2014

Riiklik programm "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009-2014"

Aiakultuuride kasvatus- ning taimekaitsetehnoloogiate täiustamine toodangu kvaliteedi ja konkurentsivõime suurendamise eesmärgil

Ingrid Bender, ETKI teadur, põhitäitja See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Koostöö projekt Eesti Maaülikooliga
Projekti juht: Dots. Marge Starast, Ph.D, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskonnainstituut.
Igal aastal viidi läbi 12 katset, nendest kolm Eesti Taimekasvatuse Instituudis.

 

2010-2014 ETKI-s läbiviidud katsed ja nende eesmärgid:

  • Orgaaniliste väetiste mõju tomati produktiivsusele ja saagi kvaliteedile maheviljeluses.

Eesmärk: välja selgitada kaubaliste, looduslike ja omavalmistatud orgaaniliste väetiste mõju tomati produktiivsusele, taimede haiguskindlusele ja saagi kvaliteedile ning mullaviljakuse säilimisele.

  • Porgandi viljelusviiside mõju saagile ja selle kvaliteedile.

Eesmärk: selgitada erinevate viljelusviiside (tava ja mahe) mõju porgandi produktiivsusele ja saagi kvaliteedile.

  • Kaalika viljelusviiside mõju saagile ja selle kvaliteedile.

Eesmärk: selgitada erinevate viljelusviiside (tava ja mahe) mõju kaalika produktiivsusele ja saagi kvaliteedile.

  • Sibula viljelusviiside mõju saagile ja selle kvaliteedile.

Eesmärk: selgitada erinevate viljelusviiside (tava ja mahe) mõju sibula produktiivsusele ja saagi kvaliteedile.

  • Katteloori mõju porgandi saagi kvaliteedile mahetingimustes.

Eesmärk: välja selgitada katteloori ja väetamise mõju porgandi saagi kvaliteedile maheviljeluse tingimustes.

Erinevate viljelusmeetodite (sh otsekülv) rakendusteaduslik kompleksuuring

Biolagunevatest jäätmetest valmistatud komposti ohutu kasutamine

Raivo Vettik, ETKI vanemteadur See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Koostöö projekt Eesti Maaülikooliga 01.01.2011-31.12.2014.

Projekti eesmärgiks oli hinnata liigiti kogutud biojäätmetest komposti valmistamise tehnoloogiate sobivust, saadud materjali kvaliteeti ja ohutust ning selle kasutamise võimalusi orgaanilise väetisena.

Projekti raames viidi läbi ka põldkatsed Eerikal ja Kuusikul, et hinnata biolagunevate jäätmete kasutatavust orgaanilise väetisena teraviljadel. Koostati soovitused nõuetekohase komposti tootmiseks, selle logistikaks ja laotamiseks.

ETKI-st olid projekti tegevustega seotud agrotehnoloogia osakonna töötajad: Raivo Vettik, Peeter Viil, Taavi Võsa, Tiit Plakk ja Aadu Pannal.

Vähetuntud toksiine tekitavate hallitusseente nomenklatuuri täpsustamine, toksiinide tekkimise tingimuste ja riskide vältimise selgitamine odral

01.01.2012 – 31.12.2014
Heino Lõiveke

Projekti eesmärgiks oli:
• Selgitada Fusarium-seente ja seni veel vähemtähtsaks peetud hallitusseente liikide ning nende produtseeritavate mükotoksiinide esinemist odra terasaagis,
• lämmastiktoitumise ja fungitsiidide kasutamise mõju hallitusseente liikide esinemise sagedusele ja kooslusele ning mükotoksiinide esinemisele terasaagis.

• Saada võrdlevat teavet tava-ja maheviljelusviisi mõjust olulisemate hallitusseente liikide esinemise sagedusele ja nende produtseeritavate põhiliste toksiinide sisaldusele odras.
• Selgitada odra säilitamise perioodi kestel mõnede toitainete, mikrobioloogilise ja toksikoloogilise kvaliteedi näitajate muutusi.

Kolme aasta kestel toimusid põldkatsed (erinevad N-foonid, fungitsiidid ja odra sordid kahel viljelusviisil) Saku katsealal ja Jõgeval.
Katsetest kogutud keskmistes proovides määrati hallitusseente liigiline koosseis ja esinemissagedus, samuti mükotoksiinid ohratoksiin A, trihhotetseenid DON, T2 ja HT2.
Odra säilitustingimuste mõju uurimiseks hallitusseente (Alternaria, Fusarium, Aspergillus ja Penicillum) kooslusele rajati Jõgeva katsetest kogutud tava-ja maheodraga kuivatikatse. Selgitati terade mikrobioloogilise koosluse, mükotoksiinide esinemise, proteiini- ja tärklisesisalduse muutusi säilitusperioodil.
Saadud tulemuste põhjal koostati soovitused hallitusseente ja mükotoksiinide esinemise vähendamiseks ja vältimiseks odral tava-ja mahetootmise tingimustes kasvatamiseks ja säilitamiseks.

Raskesti tõrjutavate umbrohtudega saastunud teraviljapõldudel umbrohtude tõrjevõtete uurimine

Malle Järvan, ETKI vanemteadur See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Projekti eesmärk oli uurida võimalusi tuulekaera (Avena fatua) ja pujuga (Artemisia vulgaris) saastunud teraviljapõldude seisundi parandamiseks, kasutades mehaanilisi ja keemilisi tõrjevõtteid.
Rakenduslikud uuringud viidi peamiselt läbi regulaarsete vaatluste ja hindamistena Viljandimaal asuvate Savikoti Agro OÜ, Auksi Agro OÜ ja Lapi talu tootmispõldudel, kus kasutati kaasaegseid intensiiv- ja masintehnoloogiaid.

Maheviljeluse eri viiside ja tavaviljeluse mõju võrdlemine mulla viljakusele ja elustikule ning põllukultuuride saagikusele ja kvaliteedile

Malle Järvan, ETKI vanemteadur See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
http://www.pikk.ee/upload/files/Teadusinfo/Maheviljeluse_ja_tavaviljeluse_m6ju_v6rdlemine_2012_M_J2rvan.pdf


Põhiliseks uurimisprobleemiks oli püstitatud järgmine küsimus: kas maheviljelus võrreldes tavaviljelusega põhjustab mulla väljakurnamist, kas maheviljelusliku tootmise puhul on mullaviljakuse säilitamine võimalik ja millist rolli mängib selles sõnnik. Paralleelselt nende agrokeemiliste uuringutega seati erinevate viljelusviiside mõju võrdlemise eesmärkideks uurida veel ka mulla füüsikaliste ja mikrobioloogiliste omaduste muutumist ning kultuuride umbrohtumust (umbrohtude liigilist koosseisu, arvukust ja kuivmassi). Uuriti külvikorra kultuuride saagikust ja saagi kvaliteeti mahe- ja tavaviljeluse tingimustes, kusjuures teraviljade puhul võrreldi ka külvisenormide mõju ja kartuli puhul erineva kasvuajaga sorte.


Uuringud viidi läbi koostöös Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooliga viieväljalises külvikorras (ristik → rukis → kartul → kaer → oder ristiku allakülviga). Võrreldi kolme viljelusviisi: kaht maheviljeluse viisi, kus ühes anti kartuli alla sõnnikut ja teise viisi puhul mitte, ning mõõduka intensiivsusega tavaviljelust. Katsete kogupind oli 6 ha. Agrotehnilised tööd tehti kooli õppetalu tehnikaga.

Kattevilja, külvisenormi ja lämmastikväetise normi mõju punase ristiku seemnetaimiku saagivõimele esimesel kasutusaastal

Ants Bender, ETKI vanemteadur See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Projekti kestus 2013-2014


Projekti täitmiseks rajati 2013. aastal Jõgevale põldkatsed, et selgitada ja täpsustada järgmisi küsimusi:
• kahetahulise odra ja suvinisu sobivus punase ristiku seemnepõllu rajamisel katteviljaks;
• kuidas mõjutab külvisenormi ja lämmastikväetise fooni alandamine kattevilja saaki ja saagi kvaliteeti;
• milline on kattevilja (oder, suvinisu) külvisenormi mõju punase ristiku seemnetaimiku kujunemisele ja esimese kasutusaasta seemnesaagile;
• uurida katteviljale kasutatava lämmastikväetise normi mõju allakülvatud punase ristiku taimiku kujunemisele ja esimese kasutusaasta seemnesaagile;
• selgitada punase ristiku külvisenormi mõju seemnetaimiku kujunemisele ja esimese kasutusaasta seemnesaagile;
• kas uuritavad faktorid mõjutavad varase ja hilise punase ristiku seemnetaimiku kujunemist ja seemnesaaki erinevalt;
• kuidas mõjutab kattevilja liik, agrofoon ja punase ristiku külvisenorm toodangu rahalist väärtust ning milline on tootmissisendite tasuvus suhtarvuna.