Eesti Taimekasvatuse Instituut osaleb erinevates Euroopa teadusprojektides.

Baltic Slurry Acidification

Rahvusvaheline projekt "Vedelsõnniku hapestamine Läänemere piirkonnas" (Baltic Slurry Acidi) on Interreg Flagship projekt, mille teemaks on loomakasvatuses tekkiva vedelsõnniku lämmastikukao vähendamine hapestamisviiside kasutamisega Läänemere piirkonnas.

Projekt kestab 01.02.2016 − 28.02.2019.

Kalvi Tamm See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Eesmärgid

Projekti eesmärk on laiemalt tutvustada sõnniku hapestamise tehnoloogiaid Läänemere piirkonnas, et vähendada ammoniaagi heitkogust ja säästa keskkonda.

Koostööpartnerid

Lisaks Eestile osalevad projektis otseste täitjatena Rootsi, Soome, Taani, Läti Leedu, Poola ja Saksamaa, assotsieerunud partneritena ka Venemaa ja Valgevene.

BSR logo small

Tegevused

  • Tehnilise teostatavuse uuringud;
  • Pilootrajatised ja demonstratsioonid;
  • Põldkatsed;
  • Keskkondlike ja majanduslike mõjude hindamine;
  • Soovituste ja analüüside koostamine lähtuvalt turu vajadustest ning seadusandlusest.

Oodatav tulemus

Ammoniaagi heitkoguse vähendamine vähendab õhust tulenevat Läänemere eutrofeerumist. Seega vedelsõnniku hapestamise tehnoloogiate kasutamise laiendamine aitab säästa Läänemere piirkonna keskkonda. Hapestamine toob kasu ka põllumajandustootjatele, sest suurendades sõnniku lämmastiku kasutamise tõhusust, vajatakse mineraalset lämmastikku vähem.

Oodatavad tulemused sihtrühmade lõikes:

  • Farmerid ja teised lõppkasutajad – teadlikkuse kasv vedelsõnniku hapestamise tehnoloogiatest ning kasutuselevõtt;
  • Äriettevõtted – SAT tehnoloogiate juurutamisele kaasaaitamine;
  • Seadusandjad – kaasatud SAT tehnoloogiate juurutamisele.

 

EUROLEGUME

eurolegume-logo

Suurendada liblikõieliste kasvatamist Euroopas jätkusuutlikuks toidu ja sööda valguga varustamiseks.
Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projekt. EUROLEGUME hõlmab mügarbakterite, sordiaretuse, agrotehnika, toitumise, söötmise toidutehnoloogia, söödatehnoloogia ja turustamise alaseid uuringuid, eesmärgiga suurendada herne ja oa toiduks ja söödaks kasutamist Euroopas.

Projekt kestab 01.01. 2014. – 31.12.2017
www.eurolegume.eu

Margit Olle See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Eesmärgid

• Herne ja oa kohalike ressursside hindamine uute sortide aretamiseks toiduks ja söödaks ning nende edasine kasutamine sordiaretuses.
• Uute toodete väljaarendamine.
• Sobivate mügarbakterite tüvede ja arbuskulaarsete mükoriisa seente valik, et toetada lämmastiku fikseerimist. Uute äri inokulantide välja töötamine.
• Liblikõieliste mõju hindamine mullaomadustele jätkusuutlikus regionaalses kasvusüsteemis.

Koostööpartnerid Eesti, Portugal, Läti, Albaania, Rootsi, Hispaania, Austria, Kreeka, Norra, Tšehhi. Projekti koordinaator: Prof. Eduardo Rosa

Tegevused

• Aretusalased uuringud hõlmavad erineva päritoluga potentsiaalse aretuse lähtematerjali genotüpiseerimist ja fenotüpiseerimist eesmärgiga laiendada nimetatud kultuuride aretuses kasutatavat geneetilist materjali. Hinnatakse genotüüpide vastupidavust abiootilistele stressidele.
• Agrotehnika katsetes võrreldakse sortide sobivust mahe- ja tavaviljeluses kasvatamiseks.
• Uute teadmiste saamiseks uuritakse herne ja oa inimtoiduks ja söödaks väärtuslike ja ka ebasoovitavate koostisainete sisaldust ning toidu ja sööda tootmistehnoloogiate täiustamiseks ja uute toodete väljatöötamiseks.
• Eesti Taimekasvatuse Instituudi ülesandeks on läbi viia rida herne ja oa agrotehnilisi katseid, mügarbakterite fikseerimise uurimise katseid.
• Projekti tulemuste levitamiseks on planeeritud katsed, teabe- ja infopäevad liblikõieliste kasvatajatele ja –töötlejatele. Projekti tulemusi publitseeritakse Eestis ja rahvusvahelise levikuga ajakirjades.

Oodatav tulemus

• Projekti tulemustest saavad kasu põllumajandustootjad, toiduainete ja sööda töötlejad ja tarbijad nii Euroopas kui ka Eestis.
• Projekti tulemusena on võimalik varustada tootjaid senisest produktiivsemate ja kvaliteetsemate sortidega.
• Täiustuvad liblikõieliste kultuuride töötlemistehnoloogiad ja töötatakse välja uusi tooteid.
• Tarbijate toidulaud mitmekesistub tervislike toodetega.
• Uued teadmised agrotehnikast.

HealthyMinorCereals

„Tervislikud vähemlevinud teraviljad" on Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projekt, mille alateemaks on „Integreeritud lähenemine teraviljade tootmisele ja kasutamise mitmekesistamisele Euroopas". Multidistsiplinaarne projekt aitab kaasa tarbijate suureneva nõudluse rahuldamisele tervisliku, toitva ja innovatiivse ning jätkusuutlikult toodetud toidu järele.
Projekt kestab september 2013 – august 2018
http://www.healthyminorcereals.eu
Ilmar Tamm See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., Ilme Tupits, Reine Koppel, Pille Sooväli

HMC-logo

Eesmärgid
HMC projekt hõlmab erinevate valdkondade: molekulaarbioloogia, sordiaretuse, agrotehnika, toitumise, toidutehnoloogia ja turustamise alaseid uuringuid, mis on suunatud kaera, rukki ja spelta ning vähemlevinud nisu liikide ("Triticum monococcum", "Triticum dicoccum") toiduviljaks kasutamise suurendamisele Euroopas.
• saada suurema terasaagi, parema haiguskindluse ja toiduvilja kvaliteediga uusi kaera, rukki ja spelta sorte ning täiustada nende kultuuride agrotehnikat;
• saada täiendavat teavet kaera, rukki ja spelta ning nisu liikide "Triticum monococcum", "Triticum dicoccum" tervislikest omadustest;
• täiustada nimetatud kultuuride toidutootmise tehnoloogiaid, arendada uusi tooteid;
• viia läbi vähemlevinud teraviljade turu-uuring ja töötada välja meetmed nende teraviljade turustamise laiendamiseks Euroopas.

Koostööpartnerid

Austria, Tšehhi, Eesti, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Poola, Šveits, Türgi ja Suurbritannia.

Tegevused

Eesti Taimekasvatuse Instituut viib projekti raames läbi erinevaid katseid ning kvaliteediuuringuid:
• talirukki genotüüpide paljundamine;
• katsed talirukki, kaera ja spelta ning nisu (Triticum monococcum, Triticum dicoccum) fenotüpiseerimieks, viiakse läbi ristamisi ja tehakse valikuid;
• katsed põllul ja laboratoorsetes tingimustes rukki ja kaera haiguskindluse hindamiseks. Kaera haigustest pööratakse peatähelepanu kroonroostele ja rukkil lumiseenele;
• hinnatakse tahke- ja vedelsõnniku ning mineraalväetiste erinevate normide mõju uuritavate kultuuride saagikusele ja kvaliteedile;
• hinnatakse sortide segude omadusi erinevate väetise normidega ja mitme taimekaitse variandiga kasvatamisel.

Projekti olulisus

Euroopa tarbijate nõudlus jätkusuutlikult toodetud tervisliku, toitva ja innovatiivse toidu järele kasvab. Vähemlevinud teraviljad vastavad neile nõuetele nii toidu- kui ka söödaviljana. Nende teraviljade aretus on olnud kommertsiseloomuga, aretusprogrammides on vähe tähelepanu pööratud geneetilise mitmekesisuse uurimisele ja kasutamisele. Samuti on vähe uuringuid vähemlevinud teraviljade agrotehnika optimeerimiseks, toidu töötlemise tehnoloogiate arendamiseks ja turustamiseks.

Oodatav tulemus

• tootjatele senisest produktiivsemad ja kvaliteetsemad sordid ning uued teadmised agrotehnikast;
• aretajatele ja teadlasrühmadele uus lähtematerjal ja teave senisest saagikamate, parema kvaliteedi ja haiguskindlusega ning põuale vastupidavamate sortide aretamiseks.
• töötlejatele täiustatud tootmistehnoloogiad toodangu kvaliteedi ja stabiilsuse parandamiseks.
• täienevad teadmised vähemlevinud teraviljade tervislikest omadustest. Tarbijate toidulaud mitmekesistub tervislike toodetega.

LEGATO

LegatoLEGumes for the Agriculture of TOmorrow. Euroopa Liidu seitsmenda raamprogrammi projekt.
Projekt kestab 1.01.2014 – 31.12.2017
www.legato-fp7.eu
Lea Narits See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.>

Eesmärk
Projekti eesmärk on kaunviljade aretamine ja haldamine jätkusuutliku põllumajanduse tarbeks.

Koostööpartnerid
Projektis osaleb 29 põhiliiget Prantsusmaalt, Inglismaalt, Tšehhist, Hispaaniast, Itaaliast, Saksamaalt, Serbiast, Portugalist, Poolast, Austriast ja Rootsist ja viis all-liiget Kreekast, Prantsusmaalt, Inglismaalt, Itaaliast ja Eestist.

Tegevused

Projekt koosneb kaheksast töörühmast (WP), ETKI osaleb kuuenda WP töös. WP6 põhiülesanne on huvigruppide materjalide testimine erinevates kasvukohtades järgneva aretuse tarbeks. WP6-s testitakse tali- ja suvihernest, suvi- ja talipõlduba, valget ja kollast lupiini, kikerhernest ja seahernest. katsekohad on jagatud kolme kasvuregiooni: kontinentaalne, mereline ja vahemere äärne. ETKI katsetab kontinentaalse kliimaga maadest pärit 19 suvihernest ja 11 suvi-põlduba. WP6 katsetes on ETKI hernesort 'Seko', üks perspektiivne aretis ja oasort 'Jõgeva'.

Projekti olulisus

Vaatamata kaunviljade suurele valgusisaldusele on nende kasvatamine nii söögiks kui ka söödaks Euroopas viimase 40 aasta jooksul pidevalt vähenenud. Hetkel kasutatakse kaunvilju Euroopas alla nende potentsiaali, kuigi nende geopoliitiline tähtsus kasvab arvestades maailmaturul kasvavat hinda. Mitmed faktorid, näiteks vähene investeerimine aretusse on tinginud kaunviljade madalama saagikuse võrreldes teiste kultuuridega. See vähendab huvi nende kasvatamise vastu ning kättesaadavust tarbijatele.

Oodatav tulemus

• Uute toitumisharjumuste kujundamine ja teadlikkuse kasv taimsete proteiinide ja aeglaselt seeditavate tärkliste toiteväärtuse kohta.
• Pakkuda farmeritele saagikaid ja stabiilseid sorte ja aidata neil kohaneda kliimamuutustega.
• Arvestada kodanike muredega toidu kvaliteedi ja -ohutuse osas ning arvestada põllumajanduse mõjuga keskkonnale.

 

PPP in perennial ryegrass

Era- ja avaliku sektori koostöö karjamaa-raiheina eelaretuses
Era- ja avaliku sektori (PPP) koostöö projekt, mida rahastavad võrdses osas Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja projektis osalevad erafirmad. PPP-projektid peavad kindlustama Põhjamaades toimuva sordiaretuse jätkusuutliku arengu ja käimasolevate aretusprogrammide toetamise põllumajandussektori, tarbijate, turgude ja keskkonnapoliitika vajadusi ning kliimamuutusi arvesse võttes.

Projekt kestab 2012–2018
Rene Aavola See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Eesmärk
Projekt on suunatud geenipankades säilitatavate karjamaa-raiheina ex situ kollektsioonide kohta praktilise info kogumisele, võimaldamaks nende aktiivset kasutamist sordiaretustöös. Geograafiliselt kaugete ja suguluses mitteolevate vanemate ristamine võimaldab luua uudseid geenikombinatsioone, mis on võimelised sobituma muutuvate kasvutingimustega.

Koostööpartnerid

Norra Bioteaduste ülikool, Aarhus'i ülikool, Islandi Põllumajandusülikool, DLF Trifolium AS, Lantmännen SW Seed AB, Graminor Breeding AS, Boreal Plant Breeding Oy, ETKI ning Leedu Põllu- ja Metsamajanduse Uurimiskeskus.

Tegevused

• Eelaretusprojekti I faasis (2012-2013.a.) telliti geenipankadest seemned, paljundati ja fenotüpiseeriti säilikud, analüüsiti fenotüübiliste tunnuste ja markerite vahelisi seoseid, loodi laia geneetilise taustaga eelaretuspopulatsioon ning taustaks võrreldi seni aretatud parima talvekindlusega sorte.
• 2014.a. alanud II faasis jätkuvad alustatud tegevused, lisandub geenipankadest tellitud eksootilise materjali katsetamine põllul. Katsete lõppemisel teostatakse taimiku füsioloogilised ja molekulaarsed analüüsid, hinnatakse lumiseenekindlust, aklimatiseerumist ning rohu toiteväärtust.

Projekti olulisus

• Kliima muutumise tingimustes on lähima 40 aasta kestel tõenäolised taimefüsioloogiat mõjutavad muutused, näiteks taimehaiguste intensiivsem levik koos uute haigustekitajate saabumisega ja puudulik taimede karastumine muutlike ilmastikutingimustega talveks.
• Eeldatavasti nihkub seoses kliima soojenemisega karjamaa-raiheina kasvatuspiirkond põhja poole, kus heintaimede liigiline koosseis on võrdlemisi piiratud. Praegu kasvatatakse teda pehmemate talvedega piirkondades. Et võimaldada mitmeaastase kultuurtaime edukat aretust lähima 15-20 aasta vältel, on vaja praegu alustada eelaretusega.

Oodatav tulemus

 • Ülikoolide ja erafirmade koostöös läbiviidav mastaapne alusuuring on orienteeritud praktilise resultaadi saavutamisele rohumaaviljeluses.
• Vähe kasutatud lähtematerjali kaasamisel suureneb kollektsioonide varieeruvus.
• Heterogeensest eelaretuspopulatsioonist kujundatakse igas partnerriigis regionaalspetsiifilised populatsioonid, mis kohastuvad kohalike tingimustega.
• Kohalik karjamaa-raiheina geneetiline mitmekesisus on piiratud. Sordiaretus viib omakorda taimevormide geneetilise ühtlustumiseni. Eelaretusprogramm püüab sellele vastu seista. 

SoilVeg


SoilVeg LogoMullaressursi säilimise ja kasutamise parandamine maheviljeluses köögivilja kasvatamisel agro-ökoloogiliste kultuuride kasutuselevõtu abil
Projekti koordineeritakse CORE Organic Plus programmist. See on ERA-NET Plus programm, mida rahastatakse Euroopa Komisjoni 7. raamprogrammist.
http://coreorganicplus.org/research-projects/soilveg/

Kalvi Tamm See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Ingrid Bender See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Projekt kestab 2015 - 2018

Eesmärk
Projekti idee on kasvatada ühe köögivilja saagikultuuri vahel vahekultuure, et need toetaksid mullaviljakuse säilimist, parandaksid niiskusrežiimi mullas ja aitaksid kaasa umbrohtumuse, haiguste ja kahjurite esinemise vähenemisele mahetootmises.

Koostööpartnerid
Projektis osaleb 14 partnerit kaheksast riigist: Itaalia, Belgia, Taani, Prantsusmaa, Hispaania, Sloveenia, Läti ja Eesti

Tegevused


Eest partneri panus
1. Katsetada mahetootmises erinevaid vahekultuuride töötlemise viise: traditsioonilise muldaviimise kõrval ka uudset vahekultuuri muljumise ja rullimise meetodit, Uudne meetod on Eestis seni katsetamata, ka muljur-rull on Eestis veel katsetamata. Uudse meetodi eeliseks on vahekultuurist mullapinnale multšikihi moodustamine, mis tagab parema niiskusrežiimi mullas ja umbrohtude, kahjurite ning haiguste allasurumise.
2. Tutvustada ja propageerida vahekultuuride kasvatamist ja uudset töötlemisviisi mahetootjatele. Vahekultuuri multšimise meetod on rakendatav ka laiemalt - tavatootmises.

Oodatav tulemus


Peamine oodatud tulemus on optimeerida ja levitada agro-ökoloogiliste kultuuride kasvatamist eesmärgiga parandada mulla kvaliteeti ja ressursside kasutamist köögiviljade mahekasvatuses.

Lõppenud projektid

COBRA

Cobra-logo

 

Geneetilise mitmekesisuse suurendamisele suunatud mahesordiaretuse koordineerimine. COBRA fookus on tera- ja kaunviljade mahesordiaretuse alaste tegevuste koordineerimisel ja laiendamisel üle kogu Euroopa, tuues kokku erinevate valdkondade spetsialistid. EL ERA- NET CORE ORGANIC II ehk mahepõllumajanduse valdkonna teadusvõrgustiku projekt.

Projekt kestis 2013–2015

http://www.coreorganic2.org/
Ilmar Tamm See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., Ülle Tamm, Anne Ingver, Reine Koppel, Pille Sooväli

Eesmärgid
• parandada teraviljade kvaliteeti ja haiguskindlust;

• täiustada maheviljelust kultuuride mitmekesisustamise abil;

• parandada aretuse efektiivsust ja arendada uusi aretusmeetodeid;

• selgitada välja ja kõrvaldada struktuursed barjäärid mahesordiaretuse ja seemnekasvatuse vahel;

• arendada koostööd mahesordiaretuse alal.

Koostööpartnerid: Suurbritannia, Türgi, Taani, Itaalia, Austria, Norra, Luksemburg, Sloveenia, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi, Holland, Soome, Läti, Ungari, Šveits

Tegevused

Eesti Taimekasvatuse Instituudi ülesanneteks on nisu ja odra genotüüpide ning populatsioonide omaduste hindamine mahetingimustes, pöörates peatähelepanu toidukvaliteedile, haiguskindlusele ja umbrohtude allasurumise võimele.

Projekti olulisus

Tavapäraste küsimuste, nagu umbrohtude allasurumine kõrval ohustab kultuuride produktiivsust kliima muutumine, mis põhjustab ilmastikutingimuste erinevuste suurenemist. Sordiaretus on võtmefaktoriks maheviljeluse süsteemide loomisel, mis suudaksid paremini kohastuda ilmastikutingimuste varieerumisest põhjustatud stressidega.

Tootjad vajavad sorte, mis:

  • oleksid vastupidavad taimehaigustele ja kahjuritele, eriti seemnega edasikantavatele taimehaigustele;
  • suudaksid kohaneda erinevate kliimatingimustega;
  • omaksid head umbrohtude allasurumise võimet.

Oodatav tulemus

aretajad saavad enda käsutusse uut lähtematerjali maheviljeluse tingimustesse sobivamate sortide (sh populatsioonisortide) aretamiseks; Oodatavad tulemused

  • mahesordiaretuse kohta käiv info muutub kättesaadavamaks;
  • luuakse mahesordiaretust tugevdav suhtevõrgustik;
  • mahetootjad saavad täiendavat infot maheviljeluses kasvatatavate sortide kohta ja selle viljelusviisi spetsiifiliste nõuete kohta.

Biokasvuhoone

Jätkusuutlik ja produktiivne mahepõllumajanduslik katmikaiandus Euroopa Liidus. Euroopa Liidu Cost Action projekt.
Projekt kestis 19.04.2012 – 18.04.2016
www.biogreenhouse.org
Ingrid Bender, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Eesmärgid
• Kavandada jätkusuutlik niisutamise ja väetamise kava;
• Koostada paindlik ja toimiv mehhanism taimehaiguste- ja kahjurite allasurumiseks;
• Integreerida kultuuride kasvatamine, energia säästmine, taastuva energia kasutamine, uued tehnoloogiad ja kombineerida neid teiste tegevustega;
• Koostada ja realiseerida kliimast sõltumatu tootmise mudel.

Koostööpartnerid

Tegevused

• Koostatakse kaks juhendit: maheseemnete töötlemise metoodika ja sordivõrdluskatsete läbiviimise metoodika mahekasvuhoonetes;
• Antakse välja juhendid mulla väetamise, kompostide tootmise ja kasutamise ning veekasutuse kohta;
• Koostatakse juhis maheistikute ettekasvatamiseks turvast välistaval substraadil. Koostatakse juhend haiguste ja kahjurite tõrjumise kohta bioloogiliste tõrjemeetodite abil;
• Kavatsetakse inventeerida energiakasutust seoses kliimatingimuste, kasvatussüsteemi ja koristuse ajakavaga, koostada juhend energiakasutuse vähendamiseks ning teha uurimus kliimast sõltumatu mahekasvatuse teostatavuse kohta;
• Luuakse tegevuskava jätkusuutlikkuse kindlustamiseks mahekasvuhoonekasvatuses kõikjal EL-is ning informeeritakse ja antakse metoodilist nõu töögruppidele EL-i standardite väljatöötamiseks.

Projekti olulisus

• Mahekasvuhoonetes on toitainete väljauhtumine mullast ja selle mõju keskkonnale liiga suur;
• Mahekasvuhoonete toodang on väike ning saagid liiga madalad, et rahuldada elanikkonna vajadusi;
• Mahekasvuhoonekasvatuses kasutatakse tootmiseks taastumatuid energiaallikaid, energiakulu on suur;
• Taimehaigused ja –kahjurid on tõsiseks probleemiks;
• EL-is puuduvad mahekasvuhoone tootmises ühised standardid.

Oodatav tulemus

• koordineerib ja tugevdab partnerite koostööd;
• kogub kokku partnerite kogemused, parandades partneritevahelist suhtlust;
• pakub välja ühise tegevuskava ning uued teadmised ja oskused;
• jagab uusi tehnoloogiaid, mis võimaldab edasist koostööd ja ühiseid teadusprojektide taotlusi;
• toetab EL standardite väljatöötamist mahekasvuhoonete valdkonnas. 

EURO-AGRIWAT

Vee kasutuse ja (varjatud) kaubanduse hindamine Euroopa põllumajanduses kliima muutuste tingimustes. Euroopa Liidu COST Action projekt on suunatud peamiste põllumajanduskultuuride tootmiseks kasutatava vee koguse hindamisele võttes arvesse tingimuste varieeruvust (määramatust) kui ka tuleviku stsenaariumite järgi muutuvaid kliimatingimusi. Projekt keskendub vee-jalajäle (WF) ja virtuaalse vee kaubanduse (VWT) mõistetele.
Projekt kestis 18.04.2012 - 17.04.2016
http://www.cost-es1106.eu/
Jüri Kadaja See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ja Triin Saue See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Eesmärk
Projekti eesmärk on välja pakkuda integreeritud metodoloogiad ja andmebaasid vee kasutamise ja kaubanduse hindamiseks Euroopas erinevates ruumilistes skaalades peamiste toidu- ja energiakultuuride kohta praegustes ja tuleviku kliimatingimustes.

Koostööpartnerid

Austria, Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Iisrael, Itaalia, Läti, Malta, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Šveits, Türgi, Suurbritannia, Austraalia, Montenegro, USA.

Tegevused

• Kasutades perspektiivseid meetodeid analüüsitakse põllukultuuride, kliima ja majandamise koosmõju, arvestades projekti eesmärke.
• Valmistatakse ette ja levitatakse soovitusi ja juhiseid veeressursside efektiivsemaks kasutamiseks põllumajanduses kliima muutumise ja varieerumise tingimustes.

Projekti olulisus

• Kliimatingimuste muutumine võib tulevikus viia vee kättesaadavuse kriitilise piirini.
• Põllumajandussektoris puudub koordineeritud lähenemisviis vee kasutamisele ja majandamisele, mis pakuks praktilisi soovitusi;
• COST Action raamistik võimaldab koostööd teadlaste ja sidusrühmade vahel. Ühiste strateegiate väljatöötamisega laiendatakse olemasolevaid teadustöö kogemusi.

Oodatav tulemus

• Hinnang tarbitud ja saastatud vee kogustele toidu- ja mitte -toidu kultuuride kasvatamisel Euroopa põllumajanduses ning virtuaalsetele veevoogudele riikide ja regioonide vahel.
• Teadusuuringute lünkade ja vajaduste kindlakstegemine põllumajandusliku veekasutuse valdkonnas praegustes ja tulevastes kliimatingimustes.
• Kliimamuutuste mõju hinnang põllukultuuride vee -jalajäljele ja veevarude säästvale kasutamisele.
• Paranevad toimivaid teenuseid põllumajandustootjatele ja sidusrühmadele, näit. andes soovitusi piirkonniti kohandatud soovitustena veemajanduse kohtavallas.
• Parandadaevad teadmisi teadmised ja vahendeidid otsuste toetamiseks tegemiseks ja poliitika planeerimiseks
• Parandadaeb multidistsiplinaarset interaktsiooni teadusasutuste, teabeleviteenuste ja valdkonna sidusrühmade vaheline multidistsiplinaarne koostöö tõhusa ja püsiva jätkusuutliku veekasutuse alal.

Kaera ja odra (dieet)toiduna kasutamine

"Uue teadustöö grupi rajamine kohalike teraviljade multidistsiplinaarseks hindamiseks, võttes aluseks omadused, mis määravad ära toidupotentsiaali ja kasutusvõimalused krooniliste soolehaiguste ennetamisel"
Programmi „Inimressursid ja tööhõive" (Human resources and employment) meetme 1.1.1.2 „Inimressursside kaasamine teadustegevusse" (Attraction of Human Resources to Science) raames finantseeritav uurimisprojekt.
Projekt kestis 01.12.2013 –31.08.2015
Ülle Tamm See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Eesmärgid
• Luua erinevate valdkondade teadlastest koosnev uurimisgrupp projekti temaatika uurimiseks, kaasates töösse ka noori teadlasi.
• Teraviljade aretusmaterjali hindamine, keskendudes teravilja neile kvaliteediomadustele, mis aitaksid ennetada põletikulisi soolehaigusi.

Koostööpartnerid

Eesti Taimekasvatuse Instituut, Stende Riiklik Teravilja Aretuse Instituut (Läti), Priekuli Riiklik Sordiaretuse Instituut (Läti) Jelgava Põllumajandusülikool (Läti), Läti Ülikooli Toidukeemia keskus,Läti Ülikooli haigla

Tegevused

• Aretusmaterjali hindamine erinevatel väetise foonidel tava- ja maheviljeluse tingimustes. Hinnatakse saagikust ja kvaliteediomadusi.
• Aretusmaterjali biokeemiliste näitajate hindamine ja sooltehaigusi põdevate patsientide dieettoidus oluliste teraviljasaaduste kvaliteediomaduste hindamine.
• Soolehaigusi põdevate patsientide kliinilised uuringud.
• Eesti Taimekasvatuse Instituudis viiakse maheviljeluse tingimustes läbi põldkatsed kaera ja odra genotüüpidega. Hinnatakse aretusmaterjali agronoomilisi, kvaliteedi ja biokeemilisi omadusi. Viimaste hindamiseks täiendatakse NIR analüsaatori kalibreeringuid. Kavas on korraldada väljaõpe noortele teadlastele NIR analüsaatori kasutamiseks.

Projekti olulisus

Krooniliste soolehaiguste sagenemise tõttu on aktuaalseks muutunud nende haiguste ennetamise ja ravivõimaluste uurimine dieettoidu abil. Erinevalt ravimitest puudub dieettoidul võimalik kahjulik kõrvalmõju.

Oodatav tulemus

 • Koguda teavet Balti riikide päritolu odra ja kaera sortide toiduvilja kvaliteediomadustest ja nende mõjust sooltehaiguste ennetamisel.
• Selgitada välja viljelusviisi ja agrotehnika mõju toiduvilja kvaliteedile.
• Selgitada välja dieettoitude valmistamiseks sobivamate odra- ja kaera sordid.

 

Knowsheep

interrg logos

Teadmistepõhise lambakasvatuse arendamine Läänemere saartel
http://www.knowsheep.eu/


Juhtivpartner – Eesti Taimekasvatuse Instituut (Eesti Maaviljeluse Instituut)
Projekt kestis: 2007–2013
Projekti kordinaator Veiko Kastanje, põhitäitja See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Projekti Knowsheep rahastatati Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi Kesk-Läänemere programmi INTERREG IV A 2007–2013 saarestike ja saarte allprogrammist. Projekti kogusumma oli 1175190 €, millest ERDF-i osa moodustas 955551 €.

 

Projekti tegevuste hulgas tehti uuringuid ja analüüse lambakasvatuse hetkeolukorra kohta ning analüüsiti selle võimalikku potentsiaali Läänemere saartel, et luua ühine visioon lambakasvatuse arendamiseks saartel. Projekti käigus koostati erinevaid materjale tootjatele: raportid, uuringud, lambakasvatuse parimad praktikad jne, mis omakorda on kättesaadavad nn lambainfokeskustes. Nimetatud keskuseid loodi Eestisse kaks ning Soome üks. Koostati ka kolm raamatut lambakasvatuse teemal (üks käsitöö suunitlusega laiemale avalikkusele, üks maalamba suunitlusega talunikele ja üks teaduslik uuringute kogumik oma ala ekspertidele). Projekt koosnes viiest tööpaketist.

Tegevused Eestis

Projekti raames korraldati 13 töötuba Saaremaal, 11 seminari, tehti 27 video ja 2 DVD, avaldati 8 raamatut ja raportit, kaks ajakirjaartiklit, 15 ajaleheartiklit, tehti üks raadiointervjuu ning osaleti 6 üritusel ja 6 õppereisil.

Programmi partnerid

HAMK, Rakendusteaduste Ülikool (Soome), Turu Ülikool (Soome), MTT Agrifood Research (Agrokultuuride Uurimise Instituut) (Soome), Pargase (Parainen) linn (Soome), Eesti Maaülikooli Veterinaaria Instituut, Saaremaa Vill MTÜ, Hiiu Veis ja Lammas MTÜ

 

AVEQ

 

Kaera geneetiliste ressursside kvaliteet toiduks kasutamisel” (Oat genetic resources for quality in human consumption – Avena) -  AVEQ

 

Projekti koordinaator:  Julius Kuehn Institute, Federal Research Centre for Cultivated Plants, Institute for Breeding Research on Agricultural Crops

 

Projekti raames toimus kaera geneetiliste ressursside iseloomustamine, hindamine ja dokumenteerimine. Uuritav kollektsioon sisaldas metsikuid kaeraliike, eelmise projekti käigus valitud kohalikke sorte ja kaasaegsed kaerasorte – kokku üle 300 Euroopa päritolu kaerasäiliku. 

Projektis keskenduti kaera kvaliteedi omadustele, sealhulgas eriti tunnustele, mis iseloomustavad kaera sobivust toiduks kasutamiseks.

 

 Uuriti ja analüüsiti

1) vastuvõtlikkust mükotoksiine tootvate Fusariumi liikide poolt põhjustavale nakkusele ja toksilisuse ulatust;

2) kaera toiteväärtust määravaid tunnuseid (proteiini-, rasva-, antioksüdantide ja kiusisaldus ning 1000 tera mass, mahumass ja sõklasus);

3) vastupidavust külma suhtes.

 

BALTORGPOTATO

 

Töötajad: Pille Ardel  

Osakonnad: Kartuli osakond  

 

Baltic Organic Potato for the World Markets

 

Exceli fail

 

ENVIRFOOD

 

Töötajad: Ingrid Bender  Margus Ess  Rene Aavola  Ilmar Tamm  

6. raamprogrammi projekti eesmärgiks oli selgitada välja probleemid ja kitsaskohad mahesordiaretuses ja seemnekasvatuses.

EUCABLIGHT

 

Töötajad: Mati Koppel    

Kartuli-lehemädaniku tekitaja Phytophthora infestans Euroopa populatsioonide geneetiline iseloomustamine. Kartulisortide lehemädanikukindluse suurendamine

 

EUCABLIGHT

EUFABA

 

Töötajad: Pille Sooväli  Lea Narits  

Põldoa sordiaretus säästvale põllumajandusele kasutades tavasordiaretuse meetodeid koos geneetilise kaardistamise ja markerselektsiooniga