Kahjuks ei müü me hetkel kõiki sorte! Vaata täpsemalt SEEMNETE MÜÜK: http://etki.ee/index.php/seemned/mueuek

 

Teraviljad

Kaer

Espresso

Liik:

Kaer

Aretaja:

Saatzucht Edelhof (Austria)

Kasvuaeg:

Keskvalmiv

Sordileht:

2012

Sordi tunnused:

Kõrs keskmise pikkusega, kollane tera

Majanduslikud omadused:

Väga hea saagipotensiaal, hea põuakindlus.1000 tera mass, mahumass, sõklasus ja proteiinisisaldus keskmised

Haiguskindlus:

Kaera kroonroostesse nakatub keskmisest vähem

Soovitus kasvatamiseks:

Külvata esimesel võimalusel, keskmine lämmastiku norm

Lisateave:

Ilmar Tamm


Jaak

Liik:

Kaer

Aretaja:

Johannes Laurson, Ilmar Tamm, Hans Küüts, Ivi Küüts (Eesti)

Kasvuaeg:

Keskvalmiv

Sordileht:

1995

Sordi tunnused:

Keskmisest pikem kõrs, kollane tera, avapööris, pöörise külgharud poolpüstised. Lipuleht kergelt kooldunud

Majanduslikud omadused:

Hea saagipotentsiaal, suhteliselt stabiilne terasaak, 1000 tera mass suur kuni väga suur, tera ühtlikkus kõrge, proteiinisisaldus keskmisest suurem, sõklasus ja mahumass keskmised, seisukindlus hea, keskmisest Pikema kõrrega, ebasoodsatel kasvuaastatel võib lamanduda

Haiguskindlus:

Taimehaigustele keskmiselt vastupidav, nematoodikindel

Soovitus kasvatamiseks:

Varane külv, mõõdukas lämmastiku norm

Lisateave:

Ilmar Tamm

Kalle

Liik:

Kaer

Aretaja:

Ilmar Tamm, Pille Sooväli (Eesti)

Kasvuaeg:

Keskvalmiv

Sordileht:

2012

Sordi tunnused:

Keskmisest pikem kõrs, kollane tera

Majanduslikud omadused:

Tavaviljeluses hea, maheviljeluses väga hea terasaak. Suur 1000 tera mass ja mahumass, hea proteiinisisaldus. Terade sõklasus keskmine. Sobib paremini maheviljelusse ja väiksema intensiivsusega tavaviljelusse

Haiguskindlus:

Hea vastupidavus kaera kroonroostele

Soovitus kasvatamiseks:

Varane külv, mõõdukas lämmastiku norm

Lisateave:

Ilmar Tamm

Oder

Maali

Liik:

Oder

Aretaja:

Ülle Tamm, Hans Küüts, Ivi Küüts, Pille Sooväli (Eesti)

Kasvuaeg:

Keskvalmiv

Sordileht:

2011

Sordi tunnused:

Kaherealine, kuulub teisendisse nutans, pead kollased, keskmisest pikemad tihedusega 14 lüli nelja cm peatelje kohta. Ohted pikad, ületavad pea pikkuse 1,5 korda, õrnad. Terad elliptilised, suured, sõklad õhukesed. Välissõkla vahelmistel roodudel hambakesed puuduvad, põhiharjas pikakarvaline

Majanduslikud omadused:

Saagikas, väga hea seisukindlus , suur 1000 tera mass, teraühtlikkus ja mahumass. Keskmisest kõrgem terade proteiinisisaldus

Haiguskindlus:

Suhteliselt vastupidav ääris, võrk, ja pruunlaiksusele. Võib nakatuda jahukastesse

Soovitus kasvatamiseks:

Sobib kasvatamiseks nii mahe- kui ka tavaviljelusse

Lisateave:

Ülle Tamm

Anni

Liik:

Oder

Aretaja:

Ivi Küüts, Hans Küüts, Ülle Tamm, Jaan Sarv, Endel Tikk (Eesti)

Kasvuaeg:

Hilisepoolne

Sordileht:

1993

Sordi tunnused:

Kuulub teisendisse nutans, kaherealine, pead kollased, keskmise pikkuse (6,5 cm) ja tihedusega – 4 cm peatelje kohta 14–15 lüli. Ohted pikad, ületavad pea pikkuse 1,5–2,0 korda, õrnad, loomise ajal tugevalt violetselt värvunud. Terad elliptilised, suured, sõklad õhukesed. Välissõkla vahelmistel roodudel hambakesed puuduvad, põhiharjas pikakarvaline

Majanduslikud omadused:

‘Anni’ on hilisepoolne, suure saagipotentsiaaliga ja läbi aastate stabiilse terasaagiga. Seisukindlus on väga hea. 1000 tera mass on suur, teraühtlikkus on kõrge. Proteiinisisaldus on keskmine kuni madal

Haiguskindlus:

Suhteliselt vastupidav võrk- ja pruunlaiksusele, vastupidav jahukastele ja triiptõvele, ei nakatu lendnõkke

Soovitus kasvatamiseks:

Stessitaluvus on väga hea, vastupidav põuale. Sobib lisaks söödaviljale ka tangude ja kruupide valmistamiseks. Pärast valmimist ei hakka kõrs murduma

Lisateave:

Ülle Tamm

Kornelija

Liik:

Oder

Aretaja:

Läti

Kasvuaeg:

varajane

Sordileht:

2014

Sordi tunnused:

Paljasteraline oder, sõklad eralduvad kombainimisel hästi

Majanduslikud omadused:

Keskmise terasaak ja hea seisukindlus. Suur 1000 tera mass ja mahumass. Kõrge proteiini ja β-glükaani sisaldus

Haiguskindlus:

Vastupidavus võrklaiksusele (Pyrenophora teres) hea, jahukastele (Erysiphe graminis) keskmine. Sort ei ole vastuvõtlik lendnõele (Ustilago nuda) ja triiptõvele (Pyrenophora graminea)

Soovitus kasvatamiseks:

kasutatav nii toidu- kui ka söödaodrana

Lisateave:

Ülle Tamm

Grace

Liik:

Oder

Aretaja:

NORDSAAT Saatzucht GmbH (Saksamaa)

Kasvuaeg:

Hilisepoolne

Sordileht:

2013

Majanduslikud omadused:

Hea ja stabiilse terasaagi ning väga hea seisukindlusega. Keskmine kuni suur 1000 tera mass ja mahumass, kõrge teraühtlikkus. Madal proteiinisisaldus

Haiguskindlus:

Nakatub mõõdukalt võrk- ja pruunlaiksusesse. Vastupidav jahukastele

Soovitus kasvatamiseks:

Sobib kasvatamiseks õlleodrana

Lisateave:

Ülle Tamm

Leeni

Liik:

Oder

Aretaja:

Ülle Tamm, Ivi Küüts, Hans Küüts (Eesti)

Kasvuaeg:

Hilisepoolne

Sordileht:

2006

Sordi tunnused:

Kuulub teisendisse nutans, kaherealine, pead kollased, keskmise pikkuse (7,6 cm) ja keskmise tihedusega. Ohted pikad, ületavad pea pikkuse 1,5 korda, õrnad. Terad elliptilised, suured, sõklad õhukesed. Välissõkla vahelmistel roodudel hambakesed puuduvad, põhiharjas pikakarvaline

Majanduslikud omadused:

‘Leeni’ on suure ja stabiilse terasaagiga. Seisukindlus on väga hea. 1000 tera mass on suur, teraühtlikkus on kõrge. Proteiinisisaldus on keskmine. Mahumass on suur

Haiguskindlus:

Suhteliselt vastupidav võrk- ja pruunlaiksusele ja vastupidav triiptõvele, ei nakatu lendnõkke. Võib olla vastuvõtlik jahukastele

Soovitus kasvatamiseks:

Sobib kasvatamiseks ka madalamal agrofoonil. Soovitatav külvinorm 500 idanevat tera m²

Lisateave:

Ülle Tamm

Suvinisu

Manu

Liik:

Suvinisu

Aretaja:

Boreal PB Ltd. (Soome)

Kasvuaeg:

varajane

Sordileht:

1994

Sordi tunnused:

Pea värvus punane, pea kuju koonusjas või silinderjas, pea hõre, keskmise pikkusega, lühikesed ogajätked, pikk kõrs, terise värvus punane

Majanduslikud omadused:

Saagikus keskmine kuni kõrge. Kõrge proteiini-ja kleepevalgusisaldus ja hea kvaliteet, hea jahu veesidumisvõime ja taigna stabiilsus, väga head küpsetusomadused. 1000 tera mass keskmine, mahumass kõrge, langemisarv hea, pika kõrre tõttu seisukindlus keskmine

Haiguskindlus:

Haiguskindlus keskmine, pisut vastuvõtlikum helelaiksuse suhtes

Soovitus kasvatamiseks:

Varajane külv, talub ka happelisemaid muldi

Lisateave:

Anne Ingver

Mooni

Liik:

Suvinisu

Aretaja:

Tapio Juuti (Soome), Anne Ingver, Reine Koppel, Hans Küüts (Eesti)

Kasvuaeg:

Varajane

Sordileht:

2007

Sordi tunnused:

Kõrs keskmise pikkusega või pisut üle keskmise. Pea kuju koonusjas, lipuleht tugevalt kooldunud

Majanduslikud omadused:

Saagikas. Kõrge proteiini- ja kleepevalgu sisaldus. Keskmine kleepevalgu kvaliteet. 1000 tera mass kõrge. Mahumass keskmine. Seisukindlus hea. Kõrge ja stabiilne langemisarv

Haiguskindlus:

Helelaiksuskindlus hea, jahukastele vastuvõtlik

Soovitus kasvatamiseks:

Kvaliteetse saagi saamiseks tasakaalustatud väetamine ning jahukaste vastu fungitsiididega pritsimine

Lisateave:

Anne Ingver

Hiie UUS!

Liik: Suvinsu
Aretaja: Anne Ingver (70%), Reine Koppel (20%) ja Merlin Haljak (10%)
Kasvuaeg: Keskvalmiv
Sordileht: 2016
Sordi tunnused: Hea terasaagiga ning suure teraga, kõrge mahumassiga
Majanduslikud omadused:

Saagikas, proteiini ja kleepevalgu sisaldus keskmine kuni kõrge.

Kleepevalk hea kvaliteediga, sobib saiaküpsetuseks

Haiguskindlus: Hea
Lisateave: Anne Ingver

Voore UUS!

Liik:

Suvinsu

Aretaja:

Anne Ingver (70%), Reine Koppel (20%) ja Merlin Haljak (10%)

Kasvuaeg:

keskvalmiv

Sordileht:

2015

Sordi tunnused:

tera on keskmise suurusega, kõrge mahumassiga. Langemisarv on kõrge

Majanduslikud omadused:

saagikas, aastati hea saagi stabiilsusega. Proteiini ja kleepevalgu kvaliteet on sobilik saia küpsetuseks

Haiguskindlus:

teiste keskvalmivate sortidega võrreldav

Lisateave:

Anne Ingver

Specifik

Liik:

Suvinisu

Aretaja:

Lochow Petkus GmbH (Saksamaa)

Kasvuaeg:

keskvalmiv

Sordi tunnused:

Lühike kõrs. Hele pea värvus

Majanduslikud omadused:

Saagikas. Kõrge mahukaal. 1000 tera mass keskmine. Hea seisukindlus. Kõrge proteiini ja kleepevalgu sisaldus. Hea küpsetuskvaliteet

Haiguskindlus:

Hea haiguskindlus

Lisateave:

Anne Ingver

Uffo

Liik:

Suvinisu

Aretaja:

SPP State Stende Cereal Breeding Institute (Läti)

Kasvuaeg:

Hiline

Sordileht:

Lätis 2008, Eestis 2011

Sordi tunnused:

Pika kõrrega, seetõttu võib olla veidi lamanduv. Hele pea värvus

Majanduslikud omadused:

Väga saagikas. Kõrge mahumass. 1000 tera mass keskmine. Hea seisukindlus. Proteiini ja kleepevalgu sisaldus madal, kleepvalgu kvaliteet madal - rahuldav

Haiguskindlus:

Hea haiguskindlus

Soovitus kasvatamiseks:

Tulenevalt pikemast kasvuajast soovitatav külvata võimalikult vara. Sobib söödanisuks, soodsal aastal ka toidunisuks. Paljudes katsetes olnud saagikaim suvinisu sort. Aretatud ka maheviljeluse tingimuste jaoks

Lisateave:

Anne Ingver

Talinisu

Fredis

Liik:

Talinisu

Aretaja:

SPP State Stende Cereal Breeding Institute (Läti)

Kasvuaeg:

Varajane

Sordileht:

2010

Sordi tunnused:

Punase tera ja valge peaga. Lühema kõrrega. Ohteline

Majanduslikud omadused:

Kasvuaeg võrdne ‘Ramiroga’. Hea talvekindlusega (ei nakatu lumiseende). Väga kõrge proteiini ja kleepvalgu sisaldusega. Saagipotentsiaal keskmine kuni kõrge. Suhteliselt suure 1000 tera massi ja mahumassiga, langemisarv hea

Haiguskindlus:

Võib nakatuda jahukastesse ja lehelaiksusesse.

Soovitus kasvatamiseks:

Lämmastikväetis anda kahes osas: vegetatsiooniperioodi alguses ja võrsumisfaasi lõpus. Haiguste levikule soodsates tingimustes vajab töötlemist fungitsiididega.

Lisateave:

Reine Koppel

Ada

Liik:

Talinisu

Aretaja:

Leedu Põllumajanduse Instituut

Kasvuaeg:

Keskvarane

Sordileht:

2005

Sordi tunnused:

Punase tera ja valge peaga. Kõrs keskmise pikkusega

Majanduslikud omadused:

Saagikas. Keskmine kuni suur proteiini ja kleepevalgu sisaldus. Suur mahumass. Head küpsetusomadused, väga hea taigna stabiilsus. Keskmine langemisarv

Haiguskindlus:

Suhteliselt jahukastekindel, helelaiksusele keskmiselt vastuvõtlik

Soovitus kasvatamiseks:

Lämmastikväetis anda kahes osas: vegetatsiooniperioodi alguses ja võrsumisfaasi lõpus. Suuremate lämmastikväetise normide korral kasutada kõrretugevdajat

Lisateave:

Reine Koppel

Edvins

 
 

Liik:

Talinisu

Päritolu:

Läti. Ristlusvanemad WHQ91058 x OR908173

Aretaja:

SPP State Stende Cereal Breeding Institute

Kasvuaeg:

Varajane

Sordileht:

2013

Sordi tunnused:

Punase tera ja valge peaga .Keskmise pikkusega kõrs. Ohteline

Majanduslikud omadused:

Lühema kasvuajaga, väga hea talvekindlusega. Suure saagipotentsiaaliga, keskmise küpsetuskvaliteediga. Suure 1000 tera massi ja kõrge mahumassiga, langemisarv hea.

Haiguskindlus:

Keskmine

Soovitus kasvatamiseks:

Lämmastikväetis anda kahes osas: vegetatsiooniperioodi alguses ja võrsumisfaasi lõpus. Haiguste levikule soodsetes tingimustes vajab töötlemist fungitsiididega.

Lisateave:

Reine Koppel

 

Kallas

Liik:

Talinisu

Aretaja:

Vytautas Ruzgas (Leedu), Reine Koppel, Anne Ingver, Merlin Haljak (Eesti)

Kasvuaeg:

Keskmise kasvuajaga

Sordileht:

2013

Majanduslikud omadused:

Väga hea saagipotentsiaaliga ja suhteliselt hea talvekindlusega. Keskmine või madal proteiini- ja kleepevalgu sisaldus Hea kleepevalgu kvaliteet 1000 tera mass keskmine kuni suur, mahumass suur Kõrs keskmise pikkusega, hea seisukindlusega Hea langemisarv

Haiguskindlus:

Helelaiksus- ja DTR kindlus keskmine, jahukastekindlus hea

Soovitus kasvatamiseks:

Kvaliteetsema saagi saamiseks vähemalt kahekordne lämmastikuga pealtväetamine. Soovitatav külvinorm 400 idanevat tera m²

Lisateave:

Reine Koppel

Nemunas

Liik:

Talinisu

Aretaja:

Vytautas Ruzgas (Leedu), Reine Koppel, Anne Ingver, Merlin Haljak (Eesti)

Kasvuaeg:

Keskmine

Sordileht:

2013

Sordi tunnused:

Kõrre pikkus keskmine või üle selle. Lipulehe kõrvakeste antotsüaanne värvumine nõrk kuni keskmine ja lipulehe kõrvakeste karvasus keskmine, lehe laius keskmine, lipulehe lehetupe ja kõrrekaela glaukosiidsus tugev, keskmise pea tihedusega ja lühikeste ogajätketega

Majanduslikud omadused:

Väga hea saagipotentsiaaliga ja hea talvekindlusega
Keskmine või madal proteiini- ja kleepevalgu sisaldus kuid kleepevalgu kvaliteet (gluteeni indeks) hea

1000 tera mass keskmine kuni suur. Mahumass suur, seisukindlus hea, langemisarv hea

Haiguskindlus:

Helelaiksuskindlus keskmine, jahukastekindlus hea

Soovitus kasvatamiseks:

Kvaliteetse saagi saamiseks tasakaalustatud väetamine ning jahukaste vastu fungitsiididega pritsimine. Soovitatav külvinorm 600 idanevat tera m²

Lisateave:

Reine Koppel

Talirukis

Elvi

Liik:

Talirukis

Aretaja:

Leida Kask, Kalju Kask, Virve Küüts, Vahur Kukk, Ilme Tupits (Eesti)

Sordileht:

1993

Sordi tunnused:

Kõrs keskmise pikkusega, tugev, seisukindlus hea, pead prismakujulised, keskmise tihedusega. Valminud viljal peade seis kaldu kuni rõhtne, terad hallikas- kollased, keskmised kuni suured, lehed laiad, longus, sügavrohelised, ohted keskmise pikkusega, vähe laiuvad

Majanduslikud omadused:

Saagikus keskmine kuni kõrge, 1000 tera mass suur, mahumass keskmine. Õigeaegselt koristatud vilja langemisarv on kõrge, proteiinisisaldus kõrge, talvekindel

Haiguskindlus:

Vastupidav lumiseenele, vastupidavus teistele haigustele keskmine kuni hea

Soovitus kasvatamiseks:

Sobib keskmise lõimisega viljakatele muldadele. Külviaeg: augusti viimane või septembri esimene viispäevak. Väetistarve: külvieelselt taliviljade kompleksväetis, kevadine pealtväetamine: vegetatsiooniperioodi algul, kogus vastavalt taimiku seisukorrale

Lisateave:

Ilme Tupits

Sangaste

Liik:

Talirukis

Päritolu:

Sangaste mõis 1875. a. (kohalik maasort x Probstei)

Aretaja:

Friedrich Georg Magnus von Berg

Sordileht:

1949

Sordi tunnused:

kõrs pikk ja jäme, rahuldava seisukindlusega, pead pikad, hõredad, longus, terad kollased, suured, piklikud, lehed pikad, laiad, helerohelised, ohted pikad, tugevad, laiuvad, taimed vähe võrsuvad

Majanduslikud omadused:

saagikus keskmine, stabiilsem, kui teistel sortidel, 1000 tera mass väga suur, mahumass keskmine kuni madal. Õigeaegselt koristatud vilja langemisarv keskmine kuni kõrge, proteiinisisaldus kõrgem teistest sortidest

Haiguskindlus:

teiste sortidega võrreldes haiguskindlam. Talvekindlus hea, vastupidav lumiseenele, haudumisele ja vettimisele

Soovitus kasvatamiseks:

sobib ka väheviljakatele muldadele. Külviaeg: augusti viimane viispäevak, väetistarve: külvieelselt taliviljade kompleksväetis, kevadine pealtväetamine: vegetatsiooniperioodi algul, kogus vastavalt taimiku seisukorrale, suure lämmastikukoguse mõjul lamandub

Lisateave:

Ilme Tupits


Vambo

Liik:

Talirukis

Aretaja:

H. Tuppits, H. Leesment (Eesti)

Sordileht:

1973

Sordi tunnused:

Kõrs keskmise pikkusega, jäme, hea seisukindlusega, pead lühikesed, tihedad, käävjad, valminud pead püstised, tiheduse tõttu käändunud, terad hallikas-rohelised, keskmised kuni suured, piklikud, lehed laiad, tumerohelised, longus, ohted keskmise pikkusega, vähe laiuvad

Majanduslikud omadused:

Saagikus keskmine kuni kõrge, 1000 tera mass suur, mahumass keskmine, õigeaegselt koristatud vilja langemisarv on kõrge, proteiinisisaldus kõrge. Talvekindlus rahuldav kuni hea

Haiguskindlus:

Keskmine kuni hea, vastuvõtlikum lumiseenele kui 'Tulvi'

Soovitus kasvatamiseks:

Sobib keskmise lõimisega viljakatele muldadele, külviaeg: augusti viimane või septembri esimene viispäevak, väetistarve: külvieelselt taliviljade kompleksväetis, kevadine pealtväetamine: vegetatsiooniperioodi algul, kogus vastavalt taimiku seisukorrale

Lisateave:

Ilme Tupits

Talitritikale UUS!

Ruja

Liik:

Talitritikale

Päritolu:

State Priekuli Plant Breeding Instituta, Eesti Taimekasvatuse Instituut

Aretaja:

Arta Kronberga ja Aina Kokare Lätist (70%), Reine Koppel (30%)

Sordileht:

2015

Kasvuaeg:

Hiline

Majanduslikud omadused:

Väga hea saagipotentsiaaliga ja talvekindlusega. Keskmine proteiini sisaldus, suur 1000 tera mass. Kõrs keskmise pikkusega, hea seisukindlusega

Haiguskindlus:

Hea

Soovitus kasvatamiseks:

Külvisenorm 300-400 idanevat tera/m². Sobib söödaks

Lisateave:

Reine Koppel

 

Tatar

Tatar 'Aiva'

Liik:

Tatar

Aretaja:

Läti Agroressursi ja Ökonoomika Instituut

Sordi tunnused:

Keskmine taime kõrgus 85-100 cm, vegetatsiooniperiood õitsemise algusest tehnilise küpsuseni (75% pähkleid valminud) kestab 67-73 päeva, mis on 5 päeva hilisem võrreldes sordiga ANITA BELORUSSKAJA. Õie kroonlehed on valkjasroosad, vili on pähkel, kastanpruun kolme-kandiline seemnis.

Majanduslikud omadused:

Potentsiaalne saak 2,5-3,0 t/ha, kuid sõltub väga ilmastikutingimustest, tavaliselt 1-2 t/ha. Tuhande seemne mass on ~28g, kesta sisaldus 22,7%.

Haiguskindlus:

Keskmiselt lamandumiskindel.

Soovitus kasvatamiseks:

Kõige sobivam külvata mai lõpus, kui öökülma oht on põhiliselt möödas.

Külvinorm on 200-250 seemet m2 normaalse reavahega külvi korral ja 150-200 seemet m2 laia reavahega külvi puhul. Keskmine külvinorm 70-80 kg/ha.

Väetamine sõltub mulla väetisetarbest, kuid 80 kg/ha P2O5 ja 120 kg/ha K2O. Lämmastikku anda alla 60 kg/ha, et vältida lamandumist.

Lisateave:

 

Pille Ardel

Köögiviljad

Aedhernes

Valma

Liik:

Aedhernes

Aretaja:

Maia Raudseping, Valve Jaagus, Kaljo Kask

Kasvuaeg:

varajane, kasvuaeg 40-45 päeva

Sordileht:

1994

Sordi tunnused:

taimede keskmine kõrgus 35-55 cm, kaunad on keskmise suurusega, 7-9 cm pikad, veidi kaardunud, teravatipulised, kaunas maksimaalselt 10 tera, seemned hallikasrohelised, nurgelised

Majanduslikud omadused:

1000 seemne mass 190-215 grammi, maitse hea, toorterade saak kuni 4,8 t/ha, seemnesaak kuni 2,5 t/ha

Haiguskindlus:

keskmiselt vastupidav herne-laikpõletikule

Soovitus kasvatamiseks:

külvisenorm 120 idanevat tera m²-le ehk 240 kg/ha

Lisateave:

Ingrid Bender

Virges UUS!

Liik:

Aedhernes

Aretaja:

Maia Raudseping, Ingrid Bender

Kasvuaeg:

varajane, tõusmetest tehnilise küpsuseni 43-50 päeva

Sordileht:

2015

Sordi tunnused:

kõrge saagiga, taimede keskmine kõrgus 60-80cm, kaun terava otsaga, veidi kaardus. Kaunas 7-9 tera. Maitse väga hea

Haiguskindlus:

vastupidavus herne-laikpõletikule hea

Soovitus kasvatamiseks:

240kg/ha

Lisateave:

Ingrid Bender

 

Erme

Liik:

Aedhernes

Aretaja:

Maia Raudseping, Valve Jaagus, Kaljo Kask

Kasvuaeg:

keskvarajane, tõusmetest tehnilise küpsuseni 46-57 päeva

Sordileht:

2003

Sordi tunnused:

taimede keskmine kõrgus 60-95 cm, kaunte arv taimel 8-11, kauna pikkus 8-10 cm, kaunas 8-9 tera, kaun terava otsaga, veidi kaardus, seeme rattakujuline, kollakasroheline kuni kollane

Majanduslikud omadused:

1000 seemne mass 230 grammi, maitse hea, sort on saagikas: toorterade saak 7,8 t/ha, seemnesaak 2,6 t/ha

Haiguskindlus:

vastupidavus herne-laikpõletikule hea

Soovitus kasvatamiseks:

külvisenorm 80-100 idanevat seemet m²-le, 240kg/ha

Lisateave:

Ingrid Bender


Aamisepp

Liik:

Aedhernes

Aretaja:

Julius Aamisepp, Valve Jaagus

Kasvuaeg:

keskvarajane, tõusmetest tehnilise küpsuseni 50-57 päeva

Sordileht:

1952

Sordi tunnused:

taimede keskmine kõrgus 100-140 cm, kaunad suured tömbiotsalised, kaunas kuni 8 tera, seemned ebasümmeetrilised, kortsulised, rohelised ja kollased, mida kuivem valmimisperiood seda kollasemad,

Majanduslikud omadused:

1000 seemne mass 280-360 grammi, toorterade saak kuni 6 t/ha, seemnesaak kuni 2,5 t/ha, maitse väga hea

Haiguskindlus:

suhteliselt vastupidav laikpõletikule

Soovitus kasvatamiseks:

külvisenorm 80 idanevat tera m²-le ehk 240 kg/ha

Lisateave:

Ingrid Bender

Herko

Liik:

Aedhernes

Aretaja:

Maia Raudseping, Valve Jaagus

Kasvuaeg:

keskvalmiv, kasvuaeg 54-65 päeva

Sordileht:

1995

Sordi tunnused:

taimede keskmine kõrgus 65-100 cm, kaun on keskmise suurusega, 7-9 cm pikk, tömbi otsaga, sirge, kaunad ühe, harva kahekaupa viljavarrel taime ülaosas, kaunas 6-8 tera, seemned nurgelised, hallikasrohelised

Majanduslikud omadused:

1000 seemne mass keskmiselt 220 grammi, maitse hea, sort sobiv konserveerimiseks ja külmutamiseks, kuna saak valmib ka suhteliselt üheaegselt, saagikas, toorterade saak kuni 8,8 t/ha ja seemnesaak kuni 3 t/ha

Haiguskindlus:

vastupidavus herne laikpõletikule suhteliselt hea

Soovitus kasvatamiseks:

külvisenorm 100-120 idanevat tera m²-le

Lisateave:

Ingrid Bender

Looming

Liik:

Aedhernes

Aretaja:

Valve Jaagus

Kasvuaeg:

keskvalmiv, kasvuaeg 60-70 päeva

Sordileht:

1965

Sordi tunnused:

taimede keskmine kõrgus 50-60 cm, kaunad tumerohelised, kitsad teravaotsalised ja mõõgakujuliselt kaardunud, kaunas kuni 11 tera, tera on rattakujuline roheline kuni helekollane

Majanduslikud omadused:

saak väga suur, 1000 seemne mass 230-270 grammi, toorterade saak on kuni 6,3 t/ha, seemnesaak kuni 2,9 t/ha, maitse väga hea

Haiguskindlus:

laikpõletikukindlus keskmine, vihmasel suvel võib kahjustus olla kuni 50%

Soovitus kasvatamiseks:

külvisenorm 100 idanevat tera m²-le ehk 240 kg/ha

Lisateave:

Ingrid Bender

Aeduba

Vaia

Liik:

Aeduba

Päritolu:

Jõgeva Sordiaretuse Instituut

Aretaja:

Valve Jaagus, Maia Raudseping

Kasvuaeg:

varajane, tärkamisest tehnilise küpsuseni 60 päeva

Sordileht:

1991

Sordi tunnused:

madalakasvuline põõsasuba, kõrgus 35-45 cm, kaun on kiududeta, lame-silinderjas, heleroheline, kergelt kaardunud, pikkus kuni 16 cm, seeme on piklik, keskmine pruun

Majanduslikud omadused:

maitse väga hea, sobib konserveerimiseks

Haiguskindlus:

vastupidav aedoa-kaunkõrbusele

Lisateave:

Ingrid Bender

Lemmik

Liik:

Aeduba

Päritolu:

Jõgeva Sordiaretuse Instituut

Aretaja:

Maia Raudseping

Kasvuaeg:

Varajane, tärkamisest tehnilise küpsuseni 60 päeva

Sordileht:

2006

Sordi tunnused:

Keskmise kõrgusega põõsasaeduba. Lehtede värvus on keskmine roheline ja lehed veidi kurrulised. Õied valged ning asuvad osaliselt lehestikus. Kaun pikk, kiuta. Kauna ristlõike kuju südajas, kauna sein küllalt paks ja lihakas. Kauntel osaliselt nõrk nõgus kooldumine. Suure helepruuni teraga

Majanduslikud omadused:

Maitse väga hea, sobib hästi konserveerimiseks tänu oma lihakatele kauntele

Haiguskindlus:

Vastupidav aedoa-kaunkõrbusele

Lisateave:

Ingrid Bender

Tomat

Kõrgekasvulised hübriidsordid

'Malle' F1

Liik:

Tomat

Aretaja:

Maia Raudseping, Ingrid Bender

Kasvuaeg:

varajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni 105-110 päeva

Sordileht:

2003

Sordi tunnused:

taim on keskmise kasvuga, esimene kobar asub 7-8 lehesõlmes, järgmised kobarad peamiselt 3 lehe tagant, kobar lihtne, kobaras 5-6 vilja, vili keskmise suurusega (80-90 grammi), kergelt lame, valmimata viljadel nõrk roheline krae, valminud vili punane

Majanduslikud omadused:

suhteliselt vastupidav viljade lõhenemisele

Haiguskindlus:

ruugehallituskindel

Soovitus kasvatamiseks:

sobib kasvatamiseks kevadkasvuhoonetes

Lisateave:

Ingrid Bender

'Visa' F1

Liik:

Tomat

Aretaja:

Valve Jaagus, Leida Kask, Kaljo Kask, Ivi Oja, Jaan Sarv

Kasvuaeg:

varajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni 105-115 päeva

Sordileht:

1983

Sordi tunnused:

esimene viljakobar asub 7-9 lehesõlmes, kobarad paiknevad 2-3 lehe tagant, kobar lihtne, 7-9 vilja kobaras, vili lapikümar, viljad siledad, keskmine mass 95-100 grammi, valmiv vili rohelise kraega, valminud vili erepunane, viljaliha punane

Majanduslikud omadused:

esineb viljade lõhenemist

Haiguskindlus:

vastupidavus haigustele keskmine

Soovitus kasvatamiseks:

sobib kasvatamiseks kevadkasvuhoonetes

Lisateave:

Ingrid Bender

'Piibe' F1

Liik:

Tomat

Aretaja:

Pille Sooväli, Kaljo Kask

Kasvuaeg:

keskvarajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni 120 päeva

Sordileht:

2000

Sordi tunnused:

taim on tugevakasvuline, pikkade tumeroheliste lehtedega, esimene kobar asub 9. lehesõlmes ning järgnevad 2-3 lehe järel, kobar pikk, keskmiselt 10 viljaga, vili piklik, valmimata väikese tumerohelise kraega, valminult punane

Majanduslikud omadused:

keskmine vilja mass 80 grammi

Haiguskindlus:

vastupidav haigustele

Soovitus kasvatamiseks:

sobib kasvatamiseks kevadkasvuhoonetes

Lisateave:

Ingrid Bender

Kõrgekasvulised sordid

'Evelle' UUS!

Liik:

Tomat

Aretaja:

Ingrid Bender, Maia Raudseping

Kasvuaeg:

varajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni 105-110 päeva

Sordileht:

2015

Sordi tunnused:

Valmimata vili on rohelise “kraega”, valminult punane, piklikümar,

Majanduslikud omadused:

vilja keskmine mass 80-90 g, viljad on kogu taime ulatuses enam-vähem ühesuurused

Haiguskindlus:

vastupidav haigustele (ruugehallituskindel) ja viljade lõhenemisele

Soovitus kasvatamiseks:

sobib kasvatamiseks kevadkasvuhoonetes

Lisateave:

Ingrid Bender

'Erk'

Liik:

Tomat

Aretaja:

Valve Jaagus, Maia Raudseping, Kaljo Kask

Kasvuaeg:

keskvarajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni 115-120 päeva

Sordileht:

1991

Sordi tunnused:

taim on keskmise kasvuga, lehed kasvu algul püstjad, esimene õisik asub 7-8 lehe järel, järgmised kobarad 2-3 lehe tagant, kobar on lihtne, kobaras 4-6 vilja, vili on lame-ümmargune, vilja värvus erepunane, valmimata vili valkjas, esimesed viljad võivad olla ribilised, hiljem siledad, suured

Majanduslikud omadused:

keskmine vilja mass 125-150 grammi

Haiguskindlus:

vastupidav ruugehallitusele

Soovitus kasvatamiseks:

sobib kasvatamiseks kevadkasvuhoones

Lisateave:

Ingrid Bender

 'Vilja'

Liik:

Tomat

Aretaja:

Valve Jaagus, Maia Raudseping

Kasvuaeg:

keskvarajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni 115-120 päeva

Sordileht:

1994

Sordi tunnused:

taim on tugeva kasvuga, tumeroheliste lehtedega, esimene kobar asub 7-8 lehesõlmes, iga järgmine kobar 2-3 lehe järel, kobaras 4-6 vilja, vili suur, lapikümar, sile, valmimata vili tumerohelise kraega, valminud vili punane, läikiv

Majanduslikud omadused:

vilja keskmine mass 140-145 grammi, väga hea maitsega

Haiguskindlus:

vastupidav ruugehallitusele

Soovitus kasvatamiseks:

sobib kasvatamiseks kevadkasvuhoonetes

Lisateave:

Ingrid Bender

Poolkõrged sordid

'Valve'

Liik:

Tomat

Aretaja:

Maia Raudseping, Valve Jaagus

Kasvuaeg:

varajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni 110-115 päeva

Sordileht:

2003

Sordi tunnused:

peavars lõpetab kasvu 6-7 kobara järel, esimene viljakobar asub 8-9 lehesõlmes ning järgmised 1-2 lehe tagant, kobar võib olla ühe- või mitmeharuline, vili kujult veidi piklik, vahel ka ümar, domineeriv seemnekambrite arv on 2, valmimata vili heleroheline, valminud vili punane

Majanduslikud omadused:

vilja keskmine mass 95 grammi, viljad lõhenemiskindlad

Haiguskindlus:

ruugehallituskindel

Soovitus kasvatamiseks:

sobib kasvatamiseks kevadkasvuhoonetes

Lisateave:

Ingrid Bender

'Varto'

Liik:

Tomat

Aretaja:

Pille Sooväli, Kaljo Kask, Maia Raudseping

Kasvuaeg:

varajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni 110-115 päeva

Sordileht:

1999

Sordi tunnused:

taim on kompaktne ja varjutaluv, tumerohelised gofreeritud lehed asetsevad poolpüstjalt, vili on helepunane

Majanduslikud omadused:

keskmine vilja mass 50 grammi

Haiguskindlus:

suhteliselt vastupidav haigustele

Soovitus kasvatamiseks:

sobib kasvatamiseks toas aknalaual, rõdul, aga samuti kiletunnelis või kasvuhoones. Talub ööpäevaringset valgustamist

Lisateave:

Ingrid Bender

 

Madalakasvulised sordid

 'Koit'

Liik:

Tomat

Aretaja:

Valve Jaagus

Kasvuaeg:

varajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni 105-115 päeva

Sordileht:

1968-2002

Sordi tunnused:

esimene viljakobar asub 7-8 lehesõlmes ja järgmised 1-2 lehe järel, esimesed 2 kobarat viljaderohked, 5-12 vilja, vili punane, lapikümar, nõrkade ribidega, paljukambriline

Majanduslikud omadused:

vilja keskmine mass 130 grammi

Haiguskindlus:

ei ole resistentne enamlevinud tomatihaiguste suhtes

Soovitus kasvatamiseks:

sobib kasvatamiseks kevadkasvuhoonetes ja kiletunnelis

Lisateave:

Ingrid Bender

'Maike'

Liik:

Tomat

Aretaja:

Maia Raudseping, Valve Jaagus

Kasvuaeg:

varajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni 110-115 päeva

Sordileht:

2003

Sordi tunnused:

esimene viljakobar asub 7-8 lehesõlmes ning järgmised harilikult 1 lehe tagant, kobar valdavalt mitmeharuline, vili ümmargune, sile, ühtlase suurusega, keskmine mass 60-65 grammi,domineeriv seemnekambrite arv on 2, valmimata vili heleroheline, valminud vili punane

Majanduslikud omadused:

viljad lõhenemiskindlad

Haiguskindlus:

haigustele suhteliselt vastupidav

Soovitus kasvatamiseks:

sobib kasvatamiseks kevadkasvuhoones ja kiletunnelis. Taim moodustab vähe külgvõrseid, seetõttu eemaldada kasvu ajal tavaliselt 2-3 külgvõrset

Lisateave:

Ingrid Bender

'Mato'

Liik:

Tomat

Aretaja:

Kaljo Kask, Valve Jaagus, Pille Sooväli

Kasvuaeg:

varajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni 110-120 päeva

Sordileht:

1993

Sordi tunnused:

esimene viljakobar asub 8-9 lehesõlmes ja järgmised 0-2 lehe järel, kobar kompaktne, 6-10 vilja, vili on erepunane, rohelises küpsuses üleni valkjas ilma rohelise kraeta, lapikümar, esimesed viljad nõrgalt ribilised

Majanduslikud omadused:

vilja mass 95-100 grammi

Haiguskindlus:

ruugehallituse resistentne

Soovitus kasvatamiseks:

sobib kasvatamiseks kevadkasvuhoones ja kiletunnelis

Lisateave:

Ingrid Bender

'Terma'

Liik:

Tomat

Aretaja:

Valve Jaagus, Maia Raudseping

Kasvuaeg:

väga varajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni 90-95 päeva

Sordileht:

1993

Sordi tunnused:

esimene viljakobar asub 5-6 lehe järel, järgmised kobarad 0-1 lehe järel, kobar hargnenud, paljude viljadega, vili lapik-ümar kuni ümar, sile, valmimata vili roheline, rohelise kraega ja üksikute roheliste triipudega, valminud vili punane, läikiv, väga hea maitsega

Majanduslikud omadused:

keskmine vilja mass 50 grammi

Haiguskindlus:

suhteliselt vastupidav tomati-pruunmädanikule

Soovitus kasvatamiseks:

sobib kasvatada avamaal või kiletunnelis

Lisateave:

Ingrid Bender

Redis

'Jõgeva 169'

Liik:

Redis

Päritolu:

Jõgeva Sordiaretuse Instituut

Aretaja:

Rudolf Tamm, Valve Jaagus, Martin Liias

Kasvuaeg:

väga varajane, tärkamisest tehnilise küpsuseni 20-24 päeva

Sordileht:

1955

Sordi tunnused:

juurvili on ümar kuni lapikümar, läbimõõt keskmiselt 2,5 cm, mass 15-20 grammi, värvus erepunane

Majanduslikud omadused:

külvata varakevadel või hilissuvel, kasvuks soodne temperatuur kuni 18°C

Lisateave:

Ingrid Bender

Porgand

'Jõgeva Nantes'

Liik:

Porgand

Päritolu:

Jõgeva Sordiaretuse Instituut

Aretaja:

Rudolf Tamm, Valve Jaagus, Martin Liias

Kasvuaeg:

keskvarajane, kasvuaeg 100-120 päeva

Sordileht:

1952

Sordi tunnused:

juurvili on poolpikk (12-16 cm), silinderjas, tömbi otsaga, punakas-oranž, viljaliha tihe, õrn, mahlakas, südamik väike, koorest veidi heledam, koor sile, madalate silmadega

Majanduslikud omadused:

hea maitsega, säilivus hea, sobib sügistalviseks kasutamiseks

Lisateave:

Ingrid Bender

Söögisibul

'Jõgeva 3'

Liik:

Söögisibul

Päritolu:

Jõgeva Sordiaretuse Instituut, valik kohalikust sordist Peipsiäärne

Aretaja:

Julius Aamisepp, Valve Jaagus

Sordileht:

1963

Sordi tunnused:

suurepesaline sort, kuulub kibesibulate rühma, sibulakuju on lapikümar, kuivsoomuste värv roosakaskollane, roosakaspruun või kollane

Majanduslikud omadused:

sibula mass 40-70 grammi, säilivus väga hea

Haiguskindlus:

vastupidav sibula-ebajahukastele

Lisateave:

Ingrid Bender

Kapsas

'Jõgeva'

Liik:

Kapsas

Päritolu:

Jõgeva Sordiaretuse Instituut

Aretaja:

Rudolf Tamm, Valve Jaagus, Martin Liias

Kasvuaeg:

keskvalmiv, kasvuaeg 130-140 päeva

Sordileht:

1952

Sordi tunnused:

pea ümarik või lapikümarik, võrdlemisi tihe, pea värvus valkjaskollane, lehed siledad või nõrgalt kortsulised

Majanduslikud omadused:

keskmine mass 3,0-3,5kg, on väga hea hapendamiskapsas, värskelt kaua ei säili

Soovitus kasvatamiseks:

varajase külvi korral kipub lõhenema

Lisateave:

Ingrid Bender

Kaalikas

'Kohalik sinine'

Liik:

Kaalikas (Brassica napus ssp. napobrassica)

Päritolu:

Eesti päritolu rahvaselektsioonisort 

Kasvuaeg:

Varajane 

Sordi tunnused:

Juurvili ümara või lapikümara kujuga.Koor maapealsel osal violetjas, alumises osas kollane. Viljaliha kollane. 

Majanduslikud omadused:

Juurvilja keskmine mass 0,5-0,9 kg. Keskmise kuni hea  säilivusega.

Haiguskindlus:

Sort on küllaltki haiguskindel, sõltuvalt ilmastikust

Soovitus kasvatamiseks:

Külv kasvukohale mai keskel. Optimalne kasvutemperatuur on 15-18 °C. Põua korral saak väheneb ja juurvili
muutub kuivaks, kibedaks ja puiseks

Lisateave:

Ingrid Bender

Söödapeet

Säilitussort 'Jõgeva Eckendorf'

Liik:

Söödapeet

Aretaja:

Julius Aamisepp

Kasvuaeg:

130-140 päeva

Sordileht:

1952

Sordi tunnused:

lehestik keskmiselt arenenud, osalt püstine, osalt poollamav. Lehed siledad, läikivad, tumerohelised. Juurika värvus on ülemises osas hallikasroheline, alt erekollane. Juurika kuju on silinderjas, tömbi alumise otsaga. Juurikas paikneb mullas 1/4 - 1/5 ulatuses, külgjuuri vähe

Majanduslikud omadused:

keskmine mass 1-3 kg, säilivus hea

Soovitus kasvatamiseks:

kasvab kõige paremini viljakal huumusrikkal liivsavi- või saviliivmullal, ei talu happelise reaktsiooniga mulda

Lisateave:

Ingrid Bender

Kaunviljad

Põldhernes

Kirke

Liik:

Põldhernes

Aretaja:

Saima Kalev, Harri Hindoalla

Kasvuaeg:

hiline, 89-120 päeva

Sordileht:

1996

Sordi tunnused:

keskmise varrepikkusega, tugeva varrega, hariliku lehega, kaunu taimel keskmiselt 5, maksimaalselt 19, terade arv kaunas keskmiselt 4, maksimaalselt 8, seeme veidi mõlklik, seemnekest pruun, hall või rohekashall, violetsete täppidega

Majanduslikud omadused:

sobib kasvatamiseks koos suviteraviljadega, haljasväetiseks, jahvatamiseks jõusöödasegudesse, 1000 tera mass aastate keskmisena 276,3 g, keskmine saak puhaskülvis (1998-2002) 2896 kg/ha

Haiguskindlus:

sort on hea haiguskindlusega, sõltuvalt ilmastikust võib esineda askohütoosi

Soovitus kasvatamiseks:

puhaskülvimääraks on 100 idanevat tera m2-le, ehk~276 kg/ha, lamandumise vähendamiseks ja kombainiga koristamise hõlbustamiseks soovitame kasvatada segus varase kaera või odraga.

Lisateave:

Lea Narits

Mehis

Liik:

Põldhernes

Aretaja:

Harri Hindoalla

Kasvuaeg:

Hiline, 89-121 päeva

Sordileht:

1981

Sordi tunnused:

keskmise varrepikkusega, hariliku lehega, õis valge, kaunu taimel keskmiselt 5, maksimaalselt 16, terade arv kaunas keskmiselt 4, maksimaalselt 8, seeme ümar, seemnekest läbipaistev

Majanduslikud omadused:

väga hea maitsega söögihernes supiks. Sobib haljassöödaks ja haljasväetiseks, jahvatamiseks jõusöödasegudesse. 1000 tera mass 200-260 g, terasaagid erinevad aastati olenevalt ilmastikust suures ulatuses, maksimaalne saak puhaskülvis 4831 kg/ha

Haiguskindlus:

sort on küllaltki haiguskindel, sõltuvalt ilmastikust võib esineda askohütoosi

Soovitus kasvatamiseks:

külvata vara, puhaskülvimääraks on 100 idanevat tera m2-le, ehk (sõltuvalt 1000 tera kaa- lust) 200-260 kg/ha, lamandumise vähendamiseks ja kombainiga korista- mise hõlbustamiseks soovitame kasvatada segus kaera või odraga. Külvi eel võiks anda kompleksväetist.

Lisateave:

Lea Narits

Põlduba

Jõgeva

Liik:

Põlduba

Aretaja:

Julius Aamisepp

Kasvuaeg:

hilisepoolne

Sordileht:

1956

Sordi tunnused:

varre pikkus 80-100 cm, õied asuvad kobarana lehekaenlas 5-8 (2-15) õit koos, kaun keskmise suurusega (6-8 cm), seemneid kaunas 3-5, seemned keskmise suurusega, silinderjad kuni lapik-silinderjad, valkjaskollased, seemnekest õhuke

Majanduslikud omadused:

seisukindlus hea ja varisemiskindlus üle keskmise, on sobiv teraks kasvatamiseks, nii söögiks kui söödaks, maitse hea, sobiv ka haljasmassi kasvatamiseks ja haljasväetiseks, 1000 tera mass 700- 800 g, keskmine saak 3128 kg/ha, maksimaalselt saak 4350 kg/ha, toorproteiini sisaldus keskmiselt 30,8 %

Haiguskindlus:

roostehaigustele vastupidav, laikpõletikele ja pruunlaiksusele vastupidavus veidi nõrgem kui teistel sortidel

Soovitus kasvatamiseks:

külvisenorm on 30 idanevat tera m2-le ~ 225 kg/ha, külvi eel anda NPK väetist

Lisateave:

Lea Narits

Sojauba

Laulema

Liik:

Sojauba

Aretaja:

Maia Raudseping, Enn Kaljo, Lea Narits

Kasvuaeg:

hiline

Sordileht:

2014

Sordi tunnused:

keskmine saagikus. Sobib toidu ja söödatootmise tooraineks

Majanduslikud omadused:

proteiinisisaldus kõrge, toorrasvasisaldus keskmine; Ω3 rasvhappe sisaldus kõrge, Ω6 rasvhappe sisaldus keskmine

Lisateave:

Lea Narits

Õlikultuurid

Talirüps

Legato

 

Liik:

Talirüps

Aretaja:

Lea Narits

Kasvuaeg:

320-340 päeva

Sordileht:

2015

Sordi tunnused:

toorõlisisaldus kõrge; vabade rasv- ja eruukahapete sisaldus väga madal; glükosinolaatide sisaldus madal

Majanduslikud omadused:

saagikas

Haiguskindlus:

keskmine

Soovitus kasvatamiseks:

sobib otsekülvis ja maheviljeluses kasutamiseks

Lisateave:

Lea Narits

 

Kartul

Maret

Liik:

Kartul

Päritolu:

Ristamisvanemad:Vita x Frila N.

Aretaja:

Aide Tsahkna, Alice Anderfeld, Mati Koppel

Kasvuaeg:

Keskvarajane

Sordileht:

2003

Sordi tunnused:

Puhmas keskmise kõrgusega, poollaiuv, õis punavioletne, õitsema hakkab varakult ja õitsemise intensiivsus keskmine, mugul ümar, punasekooreline, helekollase sisuga, silmad keskmise sügavusega, valgusidand punavioletne

Majanduslikud omadused:

Eelidandatult annab küllaltki kõrge varajase saagi, kus kaubanduslike mugulate osakaal on kõrge, lõppsaagilt on ületanud standardsorti Berber. Tärklisesisaldus keskmine kuni kõrge, katsete põhjal sobib sort ka mahekartulikasvatusele. Heamaitseline lauakartul, toortumenemist ei esine või esineb minimaalselt, keedetud mugulate tumenemine puudub. Madala suhkrute sisalduse ja kõrge kuivainesisalduse tõttu sobib ka kartulikrõpsuks. Kasutustüüp C 

Haiguskindlus:

Kiduussi-(Globodera rostochiensis) ja vähikindel (D 1), suhteliselt vastupidav viirushaigustele ja mustkärna nakatumisele. Pealsete lehemädanikukindlus keskmine, võrreldes teiste sordilehe varajaste sortidega on neist lehemädanikukindlam, mugulamädanikesse nakatumine suhteliselt madal

Soovitus kasvatamiseks:

Teatud tingimuste kokkulangemisel (nagu veidi leeliseline ja kuiv muld mugulate moodustamise algperioodil) võib esineda harilikku kärna nakatumist, sel juhul niisutada. Sort eelistab viljakaid kergema lõimisega soodsa niiskusrežiimiga muldi, eelidandamine võiks toimuda 3-4 nädalat +12 –15°C juures, seemnefraktsiooni (seemnekasvatuses) saamiseks tuleks mugulad maha panna tihedamalt (vaos 20cm vahega) ja eemaldada pealsed õigeaegselt, vastasel korral võivad mugulad üle kasvada. Mineraalväetistest anda kloorivaba kartuli täisväetist vähemalt 600-800 kg/ha. Säilib keskmiselt kuni hästi, suhteliselt aeglase nakatumisega lehemädanikku leviku algperioodil ja pealsete kiire arengu (lämmatab umbrohud) tõttu, sobib sort mahekartulikasvatuseks

Lisateave:

Aide Tsahkna

Teele

Liik:

Kartul

Päritolu:

Eesti Taimekasvatuse Instituut

Aretaja:

Aide Tsahkna (85%), Terje Tähtjärv (10%), Mati Koppel (5%)

Kasvuaeg:

Keskvalmiv

Sordileht:

2013

Sordi tunnused:

Õied valged. Mugulad ümarovaalsed, madalate silmadega, kollase koore ja sisuga. Valgusidand punavioletne

Majanduslikud omadused:

Kõrgesaagiline ja heade kulinaarsete omadustega laua- ja salatikartul, sobib tööstuslikuks koorimiseks. Keetmisel ei lagune. Ei tumene toorelt ega keetmisjärgselt. Kasutustüüp B

Haiguskindlus:

Kiduussikindel. Pealsed suhteliselt hea lehemädanikukindlusega. Vastupidavus viirushaigustele keskmine. Mugulad suhteliselt hea vastupidavusega mustale ja harilikule kärnale

Soovitus kasvatamiseks:

Sobib ka mahekartulikasvatusse. Säilivus hea

Lisateave:

Aide Tsahkna

Tiina UUS!

Liik: Kartul
Päritolu: Olga x 94-CDY-1
Aretaja: Aide Tsahkna, Terje Tähtjärv
Kasvuaeg: Keskvalmiv
Sordileht: 2017
Sordi tunnused: Õied valged, mugulad ovaalsed, kollase koore ja sisuga ning madalate silmadega
Majanduslikud omadused: Kõrgesaagiline, heade kulinaarsete omadustega (ei kee katki), sobib tööstuslikuks koorimiseks. Kasutustüüp A/B
Haiguskindlus: Kiduussi- ja vähikindel, mugulad suhteliselt hea vastupidavusega harilikule ja mustkärnale ning märgmädanikule
Lisateave: Aide Tsahkna

Piret

Liik:

Kartul

Päritolu:

Ristamisvanemad: J 1073-82 x Omega N

Aretaja:

Aide Tsahkna, Alice Anderfeld, Mati Koppel

Kasvuaeg:

Keskvalmiv

Sordileht:

2000

Sordi tunnused:

Puhmas madal, püstine, õied suured valged, kuid õitsemise intensiivsus on madal kuni keskmine, mugulad on ümarovaalsed kuni ovaalsed, kollase koore ja sisuga, silmad madalad, valgusidandid punavioletsed

Majanduslikud omadused:

Kõrgesaagiline, keskmise tärklisesisaldusega ning madala redutseeritud suhkrute sisaldusega, väga heade kulinaarsete omadustega. Toorlõigud ja keedetud mugulad ei tumene ka pärast pikaajalist õhu käes seismist, see on tingitud suhteliselt madalast klorogeenhappesisaldusest. Sobib nii lauakartuliks kui frii- ja krõpsukartuliks. Kasutustüüp B/C

Haiguskindlus:

Kiduussi- ja vähikindel (D 1), suhteliselt lehemädanikukindel ning vastupidav viirushaigustele ja harilikule kärnale, keskmiselt vastuvõtlik mugulamädanike suhtes

Soovitus kasvatamiseks:

Sort eelistab viljakamaid soodsa niiskusrežiimiga muldi. Eelidandamine võiks toimuda 4 nädalat +12...+15° C juures, siis võib anda kõrge varajase saagi, milles kaubanduslike mugulate osakaal on kõrge, algareng ei ole eriti kiire ja on mõneti ebaühtlane, kuid hiljem on hea vaovahe kattuvusega, niiskuse puudusel, liiga soojade ilmadega võib sort peatada kasvu, kuid taimed ei närbu, vaid jäävad ooterežiimi. Kuna mugulad on kuiva mulla puhul koristusõrnad, on vajalik pealsete eemaldamine, et koor kinnistuks, vigastuste vältimiseks koristada soojemate ilmadega (nagu teisigi keskvalmivaid ja hiliseid sorte). Säilib keskmiselt kuni hästi, puhkeperiood on lühike, ekstreemsetes kasvutingimustes tulevad mõned puudused esile (nagu näiteks sisu värvuse ebaühtlus, mis aga hiljem säilitamisel kaob), kasutada kompleksväetist 800…1000 kg/ha

Lisateave:

Aide Tsahkna

Säilitussort Väike verev

Liik:

Kartul

Päritolu:

Eesti Taimekasvatuse Instituut, taimebiotehnoloogia osakonna geneetiliste ressursside kollektsioon

Aretaja:

Rahvaaretis

Kasvuaeg:

Keskvalmiv

Sordileht:

2011

Sordi tunnused:

Õied sinivioletsed. Mugulad ümarad, väikesed , sügavate silmadega, violetjassinise koore ja helekollase sisuga.Valgusidand sinivioletne

Majanduslikud omadused:

Väga heade maitseomadustega, sobiv keedu- ja ahjukartuliks, toorsalatitesse. Säilivus hea, mugulate puhkeperioodi pikkus keskmine kuni pikk. Sobib tähtpäevade ja peolauale kui gurmeekartul. Kasutustüüp B

Haiguskindlus:

Ei ole vähikindel, vastuvõtlik Y-viirusele, vastuvõtlik kartuli lehemädanikule, suhteliselt vastupidav harilikule kärnale

Soovitus kasvatamiseks:

Soovitav kasvatada kui gurmeekartulit põllumajandustoodangu mitmekesistamise eesmärgil

Lisateave:

Kristiina Laanemets

Säilitussort Endla

Liik:

Kartul

Päritolu:

Eesti Taimekasvatuse Instituut taimebiotehnoloogia geneetiliste ressursside kollektsioon

Aretaja:

rahvaaretis

Kasvuaeg:

Keskvalmiv kuni varasepoolne

Sordileht:

2011

Sordi tunnused:

Õied punavioletsed (roosakad), mugulad piklikud kuni väga pikad, silmad madalad, koor tumeroosa kuni punane, õhuke sile, sisu kollane kuni tumekollane

Majanduslikud omadused:

Keskmise kuni kõrge saagikusega, väga heade maitseomadustega. Keetmisel kippub lagunea,väga hea ahjus küpsetamiseks koorega või kooritult. Kasutustüüp C/D

Haiguskindlus:

Suhteliselt lehemädanikuõrn,vastupidavus viirushaigustele keskmine. Mugulad suhteliselt hea vastupidavusega mustale ja harilikule kärnale

Soovitus kasvatamiseks:

Soovitav kasvatada kui gurmeekartulit põllumajandustoodangu mitmekesistamise eesmärgil. Puhkeperiood lühike, säilivus keskmine kuni hea

Lisateave:

Kristiina Laanemets

Reet

Liik:

Kartul

Päritolu:

Ristamisvanemad: ‘Mats’ x ‘Gitte’

Aretaja:

Aide Tsahkna

Kasvuaeg:

Keskvalmiv

Sordileht:

2007

Sordi tunnused:

Õis hele sinivioletne, mugul kollasekooreline, korrapärase ovaalse kujuga, kollase sisuga, silmad madalad ja silma põhimiku värvus kollane, valgusidand aluselt keskmise sinise värvusega

Majanduslikud omadused:

Saagikuselt võrdne sordiga ‘Ants’, kaubanduslike mugulate saagilt jääb sordile ’Piret’ veidi alla suuremate mugulate ja väiksema mugulate arvu tõttu pesas, tärklisesisalduselt võrdne sordiga ’Piret’ (keskmine). Eelidandades annab juba varakult hea kaubanduslike mugulate saagi, hea maitsega, toortumenemist ega peale keetmist tumenemist ei esine või on minimaalselt. Sobib kartulikrõpsudeks ja tööstuslikuks koorimiseks. Kasutustüüp B/C

Haiguskindlus:

Kiduussi- ja vähikindel, lehemädanikukindluselt ületab standardsorte ‘Ants’, ‘Piret’, ‘Berber’, harilikku ja mustkärna nakatumine minimaalne

Soovitus kasvatamiseks:

Seemnefraktsiooni saamiseks panna tihedamalt vakku, võimalusel eelidandada, kuna algareng on aeglane, säilib keskmiselt kuni hästi, suhteliselt hea lehemädanikukindluse tõttu sobib sort säästlikuks viljelemiseks.

Lisateave:

Aide Tsahkna

Anti

Liik:

Kartul

Päritolu:

Ristamisvanemad: R 513-78 x Super

Aretaja:

Jaan Sarv, Mati Koppel

Kasvuaeg:

Hiline

Sordileht:

1997

Sordi tunnused:

Puhmas keskmise kõrgusega, poollaiuva kasvukujuga, õied väiksed valged, koondunud suurtesse õisikutesse, õitsemise intensiivsus madal, mugulad on ümarovaalsed, kergelt lapikud, silmad keskmise sügavusega, mugulate koor ja sisu kollased, valgusidandid nõrgalt punavioletsed

Majanduslikud omadused:

Kõrgesaagiline lauakartul, toorlõigud ega keedetud mugulad ei tumene, tärklisesisaldus madal kuni keskmine, seepärast sobib ka salatikartuliks. Kasutustüüp B

Haiguskindlus:

Vähikindel (D 1), nakatub lehemädanikust vähem kui senine meie kõige lehemädanikukindlam sort Ando. Hea mugulate pruunmädanikukindlusega ning hariliku kärna kindlusega, märgmädaniku- ja varrepõletikukindluse suhtes võrdne Andoga, suhteliselt vastuvõtlik mosaiigiviirusele

Soovitus kasvatamiseks:

Sobib põllumajandusettevõtetele, kus ei tehta lehemädanikutõrjet, eelistab keskmise viljakusega kuni viljakaid muldi. Eelidandada 4-5 nädalat +12°C juures, sobivaim seemnefraktsioon 24-45 mm, kasutades 75 cm vagude vahekaugust. Kuna sort on hiline, ei tasu koristamisega kiirustada, mugulasaagi juurdekasv vegetatsiooniperioodi lõpul on suur ja valmimata mugulad võivad koristamisel vigastuda, mis omakorda halvendab säilimist

Lisateave:

Aide Tsahkna

Ants

Liik:

Kartul

Päritolu:

Ristamisvanemad: Spekula N x J 1576-72 + Agra (tolmusegu)

Aretaja:

Alice Anderfeld, Aide Tsahkna, Peeter Tamm, Jaan Sarv

Kasvuaeg:

Hilisepoolne

Sordileht:

1992

Sordi tunnused:

Puhmas püstine, keskmise kõrgusega, õied valged, õisik kompaktne, õitsemisaeg pikk, mugulad ümmargused kuni ümarovaalsed, kollase koore ja sisuga, silmad keskmise sügavusega, valgusidandid punavioletsed

Majanduslikud omadused:

Mugulasaak keskmine kuni kõrge ja stabiilne, kulinaarsed ja maitseomadused head, esineb vaid toorlõikude tumenemist, sobib lauakartuliks ja ka kartulikrõpsude valmistamiseks. Kasutustüüp A/B

Haiguskindlus:

Kiduussi- ja vähikindel (D 1), pealsete vastupidavus lehemädanikule keskmine, mugulad on pruunmädanikukindlad ja säilivad hästi, suhteliselt vastuvõtlik mosaiigiviirusele, kannatab põua all ja seega esineb ka kuivlaiksust

Soovitus kasvatamiseks:

Sobib mehhaniseeritud viljelemiseks, pealsete vastupidavus lehemädanikule on keskmine, kuid sellest tekitatud kahju saagile ei ole suur, kuna sort moodustab saagi suhteliselt kiiresti ja samuti võib kasutada eelidandamist, sobib mehhaniseeritud viljelemiseks. Ants on intensiivsort ja reageerib hästi suurtele väetiseannustele, mugulate sisu tumenemise vältimiseks väetada kloorivabade täisväetistega, milles on K osatähtsus suurem (1 osa N kohta 1,8-2 osa K), kuivlaiksuse ja lehemädaniku vastu võib pritsida keemiliste taimekaitsevahenditega

Lisateave:

Aide Tsahkna

Säilitussort Jõgeva kollane

Liik:

Kartul

Aretaja:

Julius Aamisepp

Kasvuaeg:

Hiline

Sordileht:

1946-2002, alates 2010 säilitussordina

Sordi tunnused:

Õis punavioletne, mugul kollase koorega, ümarovaalse kujuga, keskmise sügavusega silmadega ja tumekollase sisuga

Majanduslikud omadused:

Keskmise mugulasaagiga. Heade maitseomadustega lauakartul. Kasutustüüp B/C

Haiguskindlus:

Vähikindel, suhteliselt vastuvõtlik viirushaigustele, lehemädanikukindlus suhteliselt hea

Soovitus kasvatamiseks:

Suhteliselt aeglase algarenguga, seega võiks eelidandada, Kuna on hiline sort, siis varasemaks koristuseks eemaldada pealsed ja lasta 2 nädalat seista, koore kinnistumiseks. Säilivus keskmine

Lisateave:

Aide Tsahkna

Heintaimed

Aasnurmikas

Esto

Liik:

Aasnurmikas

Päritolu:

Häädemeestelt vanalt karjatatavalt raiesmikult kogutud, taimede ühtlikkusele ja muru dekoratiivsusele suunatud korduva valiku läbinud proov

Aretaja:

Herbert Korjus

Sordileht:

1980

Sordi tunnused:

Võsundiline muru- ja söödasort, 65-85 cm kõrgune alushein, kasutatakse tallamiskindla muru rajamiseks päikesepaistelisele kasvukohale. Pikaajalise kultuurkarjamaa ja -niidu seemnesegude komponent, kaasliigid: punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, harilik aruhein, karjamaa-raihein, punane aruhein, aas-rebasesaba, kerahein, ohtetu luste, päideroog

Majanduslikud omadused:

Niidul madal kuni keskmine, võrreldes aasnurmika spetsiaalsete söödasortidega on karjamaalt saadav kuivainesaak tunduvalt, toorproteiinisaak aga veidi madalam, kevadine kasv on nõrk kuni loomiseni, edaspidi intensiivistub, viljakal mullal on võrdlemisi põuakindel ja kiire ädalakasvuga, talub vegetatsiooniperioodil 6-7-kordset karjatamist, reageerib hästi orgaanilisele ja lämmastikväetisele, toitaineterikkal kasvukohal väga hea söödavusega, kuid rohukamaras domineerimisel söödavus halveneb, rohu kuivaine toorproteiini- ja energiasisaldus ning seeduvus on eriti kõrged, taime lehed on kevadest hilissügiseni püsiva sinakas- kuni tumerohelise värvusega, lühikesed, nooremas rohukamaras 3,0-3,5 mm laiused, tihedas vanemas murus kitsamad, moodustab hea mullapinna katvusega, tallamiskindla ja tiheda muru, mis on vastupidav kümne- ja enamakordsele 3-4 cm kõrgusele niitmisele, võsundilised taimed täidavad murusse tekkinud tühikuid ja vähendavad võõrliikide ja umbrohtude sissetungi, 5 pallisel hindamisskaalal on Esto rohukamara pehmust hinnatud 4,4, ühtlikkust 4,3, dekoratiivsust 4,0, tihedust 3,7, peenelehisust 3,2 ja niitmisjärgselt heledaks muutuvate võrsetippude nähtavust 1,8 palliga, hea külma-, jäätumis- ja üleujutuskindlusega, kestvus 8-12 aastat, läbilöövus karjamaasegudes on esimestel aastatel nõrk, soodsates kasvutingimustes võib hiljem valitsevaks kujuneda

Haiguskindlus:

Haigustele vastupidav

Soovitus kasvatamiseks:

Eelistab parasniiskeid, hästi õhustatud, huumus- ja lubjarikkaid mineraalmuldi, sobivad ka lühiajaliselt üleujutatavad lammimullad ja hästilagundunud turvasmullad, külvisenorm puhaskülvis 13, segukülvis 2-4 kg/ha, murule 6 g/m2. Külviaeg juuli lõpuni

Lisateave:

Rene Aavola

Sale-haguhein

Ilo

Liik:

Sale-haguhein

Päritolu:

Lindora lähistelt liivase pinnaga looduslikult karjamaalt kogutud proov, mille dekoratiivsust on parandatud rühmvalikuga

Aretaja:

Herbert Korjus, Olga Särak

Sordileht:

1997

Sordi tunnused:

Puhmikuline murusort, 20-60 cm kõrgune alushein. Kaasliigid: aasnurmikas, punane aruhein kasutatakse ilu-, õue- ja golfimuru ning ebaregulaarselt väetatavate ja niidetavate haljasalade rajamiseks

Majanduslikud omadused:

Moodustab väga tiheda, pehme, kestvalt umbrohupuhta ja dekoratiivse taimiku, mille hallika varjundiga tumerohelised ja tihedalt lühikarvased lehed säilitavad värvuse hilissügiseni. Ühtlane, madalakasvuline ja võrdlemisi peeneleheline rohukamar on vastupidav sagedasele 3-4 cm kõrgusele niitmisele, sellise niitekõrguse valimine võimaldab kujundada tiheda dekoratiivmuru, talub ka väga madalat (1-2 cm) niitmist, mistõttu omab perspektiivi golfiväljakutel kasutamiseks. Ilumuru dekoratiivsust on 5-pallise skaala alusel hinnatud 4,0 ja kasvutugevust kevadel 2,4 palliga. Puhaskülvis rajatud muru vajab vähest hooldust – kulutused väetamisele, niitmisele ja niisutamisele on minimaalsed, hea külma- ja jäätumiskindlusega. Kasutuskestvus vähemalt 8 aastat

Haiguskindlus:

Haigustele vastupidav

Soovitus kasvatamiseks:

Ei ole nõudlik mullaviljakuse suhtes ja kasvab ka kuival kasvukohal. Eelistab parasniiskeid, hästi õhustatud, huumus- ja lubjarikkaid karbonaatse aluskihiga kergemaid mineraalmuldi. Talub hästi üleujutust, aga liigniisked mullad ei sobi, külvisenorm puhaskülvis murule 6 g/m2. Külviaeg varakevadest juuli lõpuni

Lisateave:

Rene Aavola

Põldtimut

Tika

Liik:

Põldtimut

Päritolu:

Aretatud kestvusele suunatud rühmvalikud intensiivselt karjatatud Valgevene looduslikelt hanekarjamaadelt kogutud proovidest

Aretaja:

Herbert Korjus, Margit Oissar

Sordileht:

1992

Sordi tunnused:

Varajasepoolne sort, 85-105 cm kõrgune pealishein, kultuurkarjamaa seemnesegude komponent. Kaasliigid: punane, roosa ja valge ristik, lutsern, harilik aruhein, karjamaa-raihein, aas-rebasesaba, kerahein, ohtetu luste, päideroog, punane aruhein, aasnurmikas

Majanduslikud omadused:

Saagikus aastati stabiilne, niitelisel kasutamisel on haljasmassi-, kuivaine- ja seemnesaagid ligikaudu võrdsed universaalsordiga Jõgeva 54. Viimasest oluliselt parema karjatamiskindlusega –mitmeliigilises karjamaataimikus on hästi püsinud 6. eluaastani ja andnud ligi 60% suurema heinasaagi kui Jõgeva 54. Vegetatiivsete pikkvõrsete ja juurmiste lehtede poolest võrdlemisi rikas, sööda toiteväärtus on kõrge ja söödavus hea nii toorelt kui heinana, rohu toorproteiinisisaldus on suurem ja kuivaine seeduvus esimeses niites parem kui sordil Jõgeva 54, hea nii mineraal- kui turvasmuldadel. Talub hästi üleujutust, jäätumist, kevadist ja sügisest öökülma. Kasutuskestvus kultuurkarjamaadel 5-6 aastat

Haiguskindlus:

Haigustele vastupidav

Soovitus kasvatamiseks:

Hea toitainete kasutajana on kasvukoha mulla suhtes suhteliselt leplik, hästi kasvab parasniisketel viljakatel mineraalmuldadel, rahuldavalt üleujutatavatel lammimuldadel, kuid ei püsi toitainetevaestel, happelistel ega väikese veevaruga muldadel. Külvisenorm puhaskülvis 10, segukülvis 2-10 kg/ha. Külviaeg augusti lõpuni

Lisateave:

Rene Aavola

Tia

Liik:

Põldtimut

Päritolu:

Jõgeva maakonna vanadelt kultuurkarjamaadelt kogutud ja rühmvalikutega parandatud saagikamatest ning pikaealisematest proovidest moodustatud sünteetiline populatsioon

Aretaja:

Herbert Korjus

Sordileht:

1993

Sordi tunnused:

Varajasepoolne intensiivsort, 80-110 cm kõrgune pealishein, põldheinas ja kultuurniidul kolmeniiteliseks kasutamiseks, sobib ka karjamaa seemnesegudesse. Kaasliigid: punane, roosa ja valge ristik, lutsern, harilik aruhein, karjamaa-raihein, aas-rebasesaba, kerahein, ohtetu luste, päideroog, punane aruhein, aasnurmikas

Majanduslikud omadused:

Kevadel ja pärast esimest niidet kiirekasvuline, kasv aeglustub teise niite järel, sest sordi põuakindlus on keskpärane, põhivõrdluskatse andmeil ületab sordi Jõgeva 54 haljasmassisaaki 5,0, kuivainesaaki 4,1, seeduva kuivaine saaki 4,9 ja toorproteiinisaaki 10,8%. Seemnesaak on vähemviljakal mullal sordiga Jõgeva 54 võrdne, kõrgemal agrofoonil aga ületab viimast kuni 11%, generatiivvõrsetel on lehti ja kõrsi kaaluliselt ligikaudu võrdselt, toorproteiinisisaldus kuivaines keskmiselt 0,4 ja kuivaine seeduvus 0,6% ning haljasmassi söödavus 0,7 palli võrra suurem (5-pallisel skaalal hinnatud 4,8 palliga) kui sordil Jõgeva 54, rohu söödavus hea nii toorelt kui heinana, hea talvekindlusega ka turvasmuldadel, talub üleujutust, jäätumist ja öökülma. Kasutuskestvus 5-6 aastat, karjamaa rohukamaras püsiv – seitsmendaks eluaastaks oli Tia taimedest säilinud 46% ehk 11% rohkem kui sordil Jõgeva 54

Haiguskindlus:

Haigustele vastupidav

Soovitus kasvatamiseks:

Hea toitainete kasutajana on kasvukoha mulla suhtes suhteliselt leplik, hästi kasvab parasniisketel viljakatel mineraalmuldadel, rahuldavalt üleujutatavatel lammimuldadel, kuid ei püsi toitainetevaestel, happelistel ega väikese veevaruga muldadel. Külvisenorm puhaskülvis 10, segukülvis 2-10 kg/ha. Külviaeg augusti lõpuni

Lisateave:

Rene Aavola

Jõgeva 54

Liik:

Põldtimut

Päritolu:

Tundmatu päritoluga kohalik populatsioon, mida on kasvatatud kõrgel agrofoonil 35 aastat ja tehtud koguvalikut. Soomullal niiteliselt kasutatud saagirikkast taimikust on 8 aasta jooksul tehtud täiendavat rühmvalikut taimede kestvusele ja kiirele algarenemisele

Aretaja:

 

Kasvuaeg:

4 - 5 aastat

Sordileht:

1952

Sordi tunnused:

Varajasepoolne universaalsort, 100-130 cm kõrgune pealishein. Põldheina, kultuurniidu ja -karjamaa rohukamara komponent. Kaasliigid: punane, roosa ja valge ristik, lutsern, harilik aruhein, karjamaa-raihein, aas-rebasesaba, kerahein, ohtetu luste, päideroog, punane aruhein, aasnurmikas

Majanduslikud omadused:

Põldheinas rahuldava, pikaajalistel rohumaadel aastati stabiilse saagiga. Ädalakasvuvõime keskpärane, viljakal parasniiskel ja korralikult kuivendatud soomullal või suure lämmastikunormi kasutamisel suhteliselt hea. Sellistes kasvuoludes (eriti soo-kultuurniidul) kõrsub osaliselt nii külviaastal kui ädalates. Ka turvasmuldadel on saagikas, aga hilise niiteküpsusega. Taimede arvukatel vegetatiivsetel pikkvõrsetel olevate paljude pikkade ja laiade lehtede tõttu on nii sööda toiteväärtus kui söödavus hea

Haiguskindlus:

Haigustele vastupidav

Soovitus kasvatamiseks:

Hea toitainete kasutajana on kasvukoha mulla suhtes suhteliselt leplik. Hästi kasvab parasniisketel viljakatel mineraalmuldadel, rahuldavalt üleujutatavatel lammimuldadel, kuid ei püsi toitainetevaestel, happelistel ega väikese veevaruga muldadel Külvisenorm: Puhaskülvis 10, segukülvis 2-10 kg/ha. Külviaeg: augusti lõpuni

Lisateave:

Rene Aavola

Harilik aruhein

Arni

Liik:

Harilik aruhein

Päritolu:

Paremate aretusnumbrite ja kohalike looduslike vormide baasil moodustatud sünteetilised populatsioonid nr. 519 ja 732, millest on tehtud üksik- ja rühmvalikuid taimede talve- ja haiguskindlusele

Aretaja:

Herbert Korjus

Sordileht:

1993

Sordi tunnused:

Intensiivsort, 70-120 cm kõrgune pealishein, kasutatakse põldheinas ja kultuurniidul heina ja silo valmistamiseks, võimaldab kolmekordset niitmist, ka karjatamisel üsna vastupidav. Kaasliigid: punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, karjamaa-raihein, punane aruhein, aasnurmikas, aas-rebasesaba, kerahein, ohtetu luste

Majanduslikud omadused:

Algareng ja kevadine kasv suhteliselt kiire, saagivõime ei lange oluliselt ka suvel, haljasmassisaagilt ületab sorti Jõgeva 47 3-10%, kuivainesaagilt 2-7% ja seemnesaagilt 10%. Seemet on põhivõrdluskatse andmeil saadud kuni 570 kg/ha. Taimel on rikkalikult juurmisi lehti, mistõttu rohi on hea seeduvusega, lühivõrsete osatähtsus pärast loomist koristatud heinas on põhivõrdluskatse andmeil 36%, toorproteiinisisaldus ja kuivaine seeduvus sordiga Jõgeva 47 samal tasemel, väiksema taimehaigustesse nakatumise tõttu söödavus 10% parem kui sordil Jõgeva 47. Lumevaestel talvedel parema talvekindlusega kui Jõgeva 47. Kasutuskestvus 5-6 aastat

Haiguskindlus:

Kroonrooste suhtes vastupidavam kui Jõgeva 47 – põhivõrdluskatse andmeil on lehepinnast nakatunud vastavalt 16 ja 37%

Soovitus kasvatamiseks:

Püsib kaua rohukamaras parasniisketel ja niisketel huumusrikastel mittehappelistel mineraalmuldadel, keskmiselt ja hästilagunenud turvasmuldadel püsib niitelise kasutamise korral lühemat aega kui timut. Huumusvaestel happelistel muldadel ja kuivadel kasvukohtadel areneb nõrgalt ja langeb kiiresti rohukamarast välja. Vältida põlde, kus pinnavesi püsib pikka aega ja võib tekkida jääkiht. Külvisenorm puhaskülvis 33, segukülvis 6-14 kg/ha. Külviaeg juuli lõpuni

Lisateave:

Rene Aavola

Jõgeva 47

Liik:

Harilik aruhein

Päritolu:

Kohalike aretusnumbrite talvekindlusele suunatud koguvalik

Kasvuaeg:

5 - 6 aastat

Sordileht:

1960

Sordi tunnused:

Intensiivsort, 70-120 cm kõrgune pealishein. Põldheinas ja kultuurniidul heina ja silo valmistamiseks, võimaldab kolmekordset niitmist. Ka karjatamisel üsna vastupidav. Kaasliigid: punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, karjamaa-raihein, punane aruhein, aasnurmikas, aas-rebasesaba, kerahein, ohtetu luste

Majanduslikud omadused:

Saagikas, kiire algarengu, kevadise- ja ädalakasvuga. Ädal kasvab toitainetega piisava varustatuse korral rahuldavalt ka põuaperioodil, sest taimede juurestik on hästi arenenud ja tungib sügavale. Väärtuslik karjamaa komponent suure konkurentsivõime ja karjatamiskindluse tõttu. Sooniitudel vastupidav kevadistele öökülmadele

Haiguskindlus:

Haigustele keskmiselt vastupidav

Soovitus kasvatamiseks:

Sobivad huumusrikkad, mittehappelised, hea õhustatusega parasniisked ja niisked saviliiv-, liivsavi- ja hästilagundunud turvasmullad. Õhukese huumuskihiga, põuakartlikel, happelistel ega kõrge põhjaveeseisuga muldadel suurt saaki ei anna. Vältida põlde, kus pinnavesi püsib pikka aega ja võib tekkida jääkiht. Külvisenorm: puhaskülvis 33, segukülvis 6-14 kg/ha. Külviaeg juuli lõpuni

Lisateave:

Rene Aavola

Punane aruhein

Herbert

Liik:

Punane aruhein

Päritolu:

Valikud Ungari päritolu seemneproovist

Aretaja:

Ants Bender
Sirje Tamm

Sordileht:

2004

Sordi tunnused:

Lehed kitsad, helerohelised

Majanduslikud omadused:

Vegetatiivselt mitte leviv, talve-, haigus- ja põuakindel väga tihe pehme taimik. Talvekindlus: hea Püsivus: hea

Soovitus kasvatamiseks:

Eelistab kergemat mulda, talub nõrgalt happelist mulda, niitekõrgus 3-4 cm, külvisenorm murudele 8 g/m2

Lisateave:

Ants Bender 

Jõgeva 70

Liik:

Punane aruhein

Päritolu:

Aretatud korduva rühmvalikuga kohalikest võsundilistest vormidest leherikkuse ja suurema seemnesaagivõime suunas

Aretaja:

Jaan Mets

Kasvuaeg:

8-12 aastat. Läbilöövus segudes esimestel aastatel nõrk ja levik aeglane, hilisematel kasutusaastatel sageli domineeriv

Sordileht:

1960

Sordi tunnused:

Võsundiline alushein pikaajalistele karjamaadele rohukamara tihendamiseks ja tallamiskindluse suurendamiseks.

Majanduslikud omadused:

Kevadine kasvu algus on võrdlemisi aeglane. Karjamaa intensiivse väetamise korral keskpärase saagiga. Toitaineterikastel muldadel ei suuda võistelda aasnurmikaga. Ädalakasv on rahuldav, talub madalat, kuid mitte sagedat kärpimist. Seemnesaak keskmiselt 800 kg/ha. Saak koosneb peamiselt üsna laiadest ja pikkadest juurmistest lehtedest. Rohu toiteväärtus on keskpärane, söödavus segudes rahuldav kuni hea, kui rohumaa paikneb toitaineterikkal kasvukohal ja karjatatakse enne kõrsumist. Puhaskülvis ja domineerimise korral, eriti turvasmuldadel on söödavus ebarahuldav, sest alumised juurmised lehed lähevad hallitama

Haiguskindlus:

Rahuldav

Soovitus kasvatamiseks:

Kasvutingimuste suhtes leplik. Eelistab parasniiskeid kergema lõimisega muldasid. Sobivad ka liigniisked, lühiajaliselt üleujutatavad mineraalmullad ja põuakartlikud, vähesema toitainete sisalduse, puuduliku õhustatuse ning happelise reaktsiooniga mullad. Turvasmuldadel tõstab rohukamara tallamiskindlust. Külvisenorm: puhaskülvis 16, segukülvis 2-5 kg/ha. Külviaeg juuli lõpuni

Lisateave:

Rene Aavola

Kauni

Liik:

Punane aruhein

Päritolu:

Sangastest looduslikult karjamaalt pärinev taimede vormiühtlikkusele, võrsumise tugevusele ja dekoratiivsusele korduvalt valitud proov

Aretaja:

Herbert Korjus

Sordileht:

1989

Sordi tunnused:

Võsundiline muru- ja söödasort, 50-60 cm kõrgune alushein. Kasutatakse ilumuru rajamiseks nii päikesepaistelisele kui poolvarjulisele alale, ka pikaajalistele karjamaadele rohukamara tihendamiseks ja tugevdamiseks. Kaasliigid: valge, roosa ja punane ristik, lutsern, põldtimut, harilik aruhein, kerahein, aas-rebasesaba, karjamaa-raihein, aasnurmikas

Majanduslikud omadused:

Niidul nõrga, karjamaal keskmise saagivõimega, rohke võrsumise tõttu kujuneb väga tihe ja tugev rohukamar, mis kannatab madalat, kuid mitte sagedat kärpimist, küllaltki hea toitainete, eriti lämmastiku kasutaja. Toitaineterikastel muldadel ei suuda võistelda aasnurmikaga, ädalakasv on rahuldav ja talub vegetatsiooniperioodil 6-kordset karjatamist. Keskmine seemnesaak on 560, maksimaalne 900 kg/ha, kui karjatatakse enne kõrsumist ja rohumaa paikneb toitaineterikkal kasvukohal, on söödavus hea, rohkel esinemisel (üle 40%) vanemas rohukamaras söödavus halveneb tunduvalt, eriti turvasmuldadel, sest juurmised lehed lähevad hallitama. Võrreldes aasnurmikaga on nii söödavus kui söödaväärtus halvemad, moodustab võrdlemisi tiheda, pehme ja peenelehelise rohukamara. Dekoratiivsust on 5-pallise skaala alusel on hinnatud 3,9 palliga. Kevadel algab kasv vara, kasv kestab ja taimiku tumeroheline värvus säilib hilissügiseni, muru talub sagedast (vegetatsiooniperioodil keskmiselt 12-kordset) 3-4 cm kõrgust niitmist, taimed katavad mullapinda hästi nii enne kui pärast niitmist. Kestvus 8-12 aastat, läbilöövus segudes esimestel aastatel nõrk, pika püsivuse, tugeva võrsumisvõime ja agressiivsuse tõttu surub võõrliigid ja umbrohud rohukamarast välja ning muutub 2-3 aasta jooksul valitsevaks

Haiguskindlus:

Rahuldav. Vastupidav talvekahjustustele, jäätumisele ja külmale.

Soovitus kasvatamiseks:

Eelistab parasniiskeid kergema lõimisega muldasid, sobivad ka liigniisked, lühiajaliselt üleujutatavad mineraalmullad ja põuakartlikud, vähesema toitainete sisalduse, puuduliku õhustatuse ning happelise reaktsiooniga mullad, turvasmuldadel tõstab rohukamara tallamiskindlust. Külvisenorm puhaskülvis 16, segukülvis 2-5 kg/ha, murule 8 g/m2. Külviaeg juuli lõpuni

Lisateave:

Rene Aavola

Lamba-aruhein

Ave

Liik:

Lamba-aruhein (Festuca ovina L.)

Päritolu:

Aretuse lähtematerjal koguti Jõgeva maakonnast Pala vallast tuulemurru läbi hõrenenud männikust. Edaspidi on aretusaedades korduvalt valitud ühtlikkusele, taimede kompaktsusele ja dekoratiivsusele

Aretaja:

Ants Bender

Sordileht:

2010

Sordi tunnused:

Puhmikuline murusort, Ei levi vegetatiivselt. Õitsvas taimikus generatiivvõrsed 60-70 cm kõrged. Seemnesaagirikas

Haiguskindlus:

Haigustele vastupidav

Soovitus kasvatamiseks:

Kasutatakse muru rajamiseks kergema lõimisega, kuivemale, toitainete vaesemale kasvukohale, talub ka poolvarju. Muru seemnesegusse sobib kaasliigiks punane aruhein. Kui ei taotleta kõrget dekoratiivsust, siis ka väikeseleheline valge ristik ja nõiahammas.

Külvisenorm puhaskülvis muruks 8 g/m2, külviaeg kevadel esimesest külvivõimalusest kuni juuli keskpaigani. Tärkamine ja tärkamisjärgne areng esialgu aeglane

Lisateave:

Ants Bender

Ida–kitsehernes

Gale

Liik:

Ida-kitsehernes (Galeega) GALE

Päritolu:

Aretatud Eesti Maaviljeluse Instituudis. Lähtematerjaliks oli Üleliidulisest Söötade Instituudist saadud seemneproovid (ekspeditsioonide käigus kogutud hübriid-ja looduslikud populatsioonid Kaukasuse eelmäestikust)

Aretaja:

Helmut Raig, Jelena Metlitskaja, Sergei Simonov, Zanna Jartieva, Al Sagarov

Sordileht:

1988

Sordi tunnused:

Lilla õieline, diploidne, võim levida vegetatiivselt

Majanduslikud omadused:

Talvekindlus hea, saagikas sort (kuivaine- saak ~13 t/ha), toorproteiini- ja kiusisalduselt ning kuivaine seeduvuselt on võrdne lutserniga. Hea ja stabiilse seemnesaagiga (~600 kg/ha)

Soovitus kasvatamiseks:

Sobib niiteliseks kasutuseks (2-3 niidet), sileerimiseks, ädala saak ka karjatamiseks. Erinevalt teistest liblikõielistest heintaimedest ida-kitseherne lehed heina kuivatamisel ei varise

Lisateave:

Heli Meripõld

Kerahein

Jõgeva 242

Liik:

Kerahein

Päritolu:

Aretatud korduva rühmvaliku teel paremate hiljavalmivate keraheina proovidega vabalt risttolmelnud Põltsamaa lähedalt tootmistingimustest pärinevast proovist

Aretaja:

Herbert Korjus, Aleksander Adojaan

Kasvuaeg:

Hiline

Sordileht:

1960

Sordi tunnused:

90-150 cm kõrgune pealishein, võimaldab 4-kordset niitmist. Kaasliigid: punane ja valge ristik, ida-kitsehernes, põldtimut, harilik aruhein, karjamaa-raihein, ohtetu luste, aas-rebasesaba, punane aruhein, aasnurmikas

Majanduslikud omadused:

Kevadine kasvu algus aeglane, kevadistele ja sügisestele öökülmadele vastupidavam kui Jõgeva 220, läbilöövus segudes on esimestel kasutusaastatel, mulla küllaldase lämmastikuvaru korral ka pikema perioodi vältel tugev, surub teised liigid rohukamarast välja, kujuneb valitsevaks ja seepärast on soovitatav teda kasvatada puhaskülvis või domineeriva liigina, mulla viljakusele, niiskusele ja tugevale lämmastikväetusele reageerib suure saagitõusuga, niitmisel annab 3-13% suurema haljasmassi- ja heinasaagi kui Jõgeva 220, karjatamiskindlus on rahuldav ja ädalakasv nõrgem, seemnesaak kuni 21% suurem kui varajasel sordil, vahemikus 350-750 kg/ha, esmakasvu saagist moodustavad suhteliselt laiad ja pehmed lehed 60-70%, ädalas kõrsi ei moodustu, enne loomist koristatud sööt on kõrge söödaväärtusega ja hea söödavusega, varajases arengufaasis karjatamisel on rohu söödavus parem kui sordil Jõgeva 220, eriti suve teisel poolel. Talvitub hästi, kuid ei talu jäätumist. Kasutuskestvus vähemalt 8 aastat

Haiguskindlus:

Hilissuvel vastupidavam leherooste suhtes kui Jõgeva 220

Soovitus kasvatamiseks:

Nõudlik mullaniiskuse ja -viljakuse suhtes – eelistab parasniiskeid ja ajutiselt liigniiskeid huumusrikkaid mineraalmuldasid. Niiskusepuuduse all kannatavaid muldasid talub rahuldavalt, sobivad keskmise sügavusega rähk-, saviliiv-, liivsavi- ja savimullad, ei talu kõrget põhja- ega seisvat pinnavett. Külvisenorm puhaskülvis 20, segukülvis 5-20 kg/ha. Külviaeg juuni lõpuni

Lisateave:

Rene Aavola

Karjamaa-raihein

Raite

Liik:

Karjamaa-raihein

Päritolu:

Saadud tetraploidsete sortide Barlatra, Barvestra ja Taptoe parima talvekindlusega taimedest moodustatud sünteetilise populatsiooni loodusliku kestvusvalikuga aastail 1977...1995

Aretaja:

Herbert Korjus, Olga Särak, Rene Aavola, Sirje Tamm

Kasvuaeg:

Keskvalmiv

Sordileht:

2003

Sordi tunnused:

Tetraploidne 65 - 95 cm kõrgune alushein, kasutatakse karjamaasöödana, sileerimiseks. Kaasliigid: valge ja punane ristik, põldtimut, harilik aruhein, kerahein, aasnurmikas, punane aruhein

Majanduslikud omadused:

Ühtlase saagijaotusega nii vegetatsiooniperioodi kui aastate lõikes, reageerib tugevale mineraalväetiste, eriti lämmastikväetisega väetamisele suure saagitõusuga. Nii rohukamara tihedust kui kevadkasvu intensiivsust on hinnatud 6 palliga, ädalakasv kiire, võimaldab kuni 6-kordset kärpimist, rohu esmakasvus on lehtede ja kõrte suhe 1:1, ädal koosneb peamiselt lehtedest, rohi on kõrge toitainete- ja energiasisaldusega, väga hästi söödav, vähese kiusisalduse tõttu hästi seeduv, rahuldav – hindamisskaala alusel, kus 9 tähistab kõigi taimede säilimist, on kahe talvitumise järel hinnatud 5,5 ja jäätumiskindlust 4 palliga. Kestvus 4-5 aastat

Haiguskindlus:

Lumiseene suhtes suhteliselt vastuvõtlik (6,2 palli), kuid saagivõime taastub hästi, kroonrooste suhtes vastupidav (1,0 pall), seetõttu hästi söödav

Soovitus kasvatamiseks:

Sobivad huumusrikkad kergema lõimisega parasniisked neutraalse reaktsiooniga mineraalmullad, ei sobi happelised, kuivad rähk-, liiv-, turvas- ega kõrge põhjavee tasemega või üleujutatavad lammimullad. Külvisenorm puhaskülvis 30-45, segukülvis 4-16 kg/ha. Külviaeg augusti keskpaigani

Lisateave:

Rene Aavola

Raidi

Liik:

Karjamaa-raihein

Päritolu:

Saadud Saaremaalt kogutud taimevormi ristamisel talvekindlamate Jõgeva aretusnumbritega nr. 98 ja 108 ning hübriidse materjali hilisema korduva kestvusvalikuga

Aretaja:

Herbert Korjus

Kasvuaeg:

Keskvalmiv

Sordileht:

1993

Sordi tunnused:

Diploidne 40-60 cm kõrgune alushein, kasutatakse karjamaadele, ka sileerimiseks. Kaasliigid: valge ja punane ristik, põldtimut, harilik aruhein, kerahein, aasnurmikas, punane aruhein

Majanduslikud omadused:

Saak aastati stabiilne, suurem osa saagist saadakse vegetatsiooniperioodi esimesel poolel, saagikus sõltub suuresti mullastikust ja taimiku väetamisest, eriti lämmastikväetisega. Ädalakasv kiire, võimaldab kuni 6-kordset kärpimist, rohu esmakasvus on lehtede ja kõrte suhe 1:1, ädal koosneb peamiselt lehtedest, rohi on kõrge toitainete- ja energiasisaldusega. Väga hästi söödav, vähese kiusisalduse tõttu ka hästi seeduv, pärast kahte talvitumist säilib sobivas kasvukohas 70-90% taimedest. Kestvus 4-5 aastat

Haiguskindlus:

Lumiseene suhtes suhteliselt vastupidav – 9-pallisel skaalal on nakatumist hinnatud 2,8 palliga, taimik taastub lumiseene kahjustusest hästi

Soovitus kasvatamiseks:

Sobivad huumusrikkad kergema lõimisega parasniisked neutraalse reaktsiooniga mineraalmullad, ei sobi happelised, kuivad rähk-, liiv-, turvas- ega kõrge põhjavee tasemega või üleujutatavad lammimullad. Külvisenorm puhaskülvis 30, segukülvis 4-16 kg/ha. Külviaeg augusti keskpaigani

Lisateave:

Rene Aavola

Harilik kastehein

Harri

Liik:

Harilik kastehein

Päritolu:

Pärnust sanatooriumi “Estonia” ümbrusest kogutud proov, mille rohukamara dekoratiivsust ja kestvust on parandatud rühmvalikuga

Aretaja:

Herbert Korjus, Olga Särak

Sordileht:

1997

Sordi tunnused:

Lühikeste mullasiseste võsunditega 20-40 cm kõrgune alushein, kasutatakse vähest hooldust vajava ebaregulaarselt väetatatava muru rajamiseks ja püsivuse parandamiseks poolvarjulises kasvukohas ning muru, eriti spordiväljakute tallamiskindluse suurendmiseks, kaasliigid: aasnurmikas, punane aruhein

Majanduslikud omadused:

Pärast külvi areneb kiiresti, kevadel algab kasv hilja ja kasvutugevust on kevadel hinnatud 3,0 palliga, murus moodustab pehmepoolse madalakasvulise ja küllaltki kitsalehelise helerohelise väga tiheda taimiku, mille dekoratiivsust on 5-pallisel skaalal hinnatud 3,8 palliga, väetistele reageerib nõrgalt ja osalt sellest tulenevalt on tema ädalakasv aeglane, talub väga madalat (1-2 cm) niitmist, kuid tihedama rohukamara saab kõrgema (2-3 cm) niitmisega, rohukamar talub hästi põuda, poolvarju ja heal hooldamisel ka sagedast niitmist ning tugevat tallamist, sügisel lõpeb kasv vara, misjärel lehed kolletuvad, hea külma- ja jäätumiskindlusega, kestvus 5-6 aastat

Haiguskindlus:

Haigustele vastupidav

Soovitus kasvatamiseks:

kasvutingimuste suhtes vähenõudlik, kasvab mitmesugustes niiskuseoludes, huumusvaestel, happelistel ja tihenenud kuivematel mineraalmuldadel. Külvisenorm puhaskülvis murule 5 g/m2. Külviaeg augusti keskpaigani

Lisateave:

Rene Aavola

 

Punane ristik

Jõgeva 205

Liik:

Punane ristik

Päritolu:

Aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis valikutega sordilt Lätt-jordsklöver vaba risttolmlemisel saadud materjalist

Aretaja:

Jaan Mets

Kasvuaeg:

Hiline

Sordileht:

1952

Sordi tunnused:

Diploidne sort

Majanduslikud omadused:

Talvekindlus hea, püsivus kuni 2 aastat, haljasmassisaak keskmiselt 54 t/ha, heinasaak 10 t/ha ja kuivaine toorproteiinisisaldus16,4%, keskmine seemnesaak 234 kg/ha

Haiguskindlus:

Keskmiselt vastupidav ristikuvähile

Soovitus kasvatamiseks:

Niiteliseks kasutamiseks (1-2 niidet)

Lisateave:

Sirje Tamm

Jõgeva 433

Liik:

Punane ristik

Päritolu:

Aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis Eestist kogutud varajase punase ristiku proovidest

Aretaja:

Heiti Kotkas

Kasvuaeg:

Varajane

Sordileht:

1960

Sordi tunnused:

Diploidne sort

Majanduslikud omadused:

Talvekindlus hea, püsivus kuni 2 kasutusaastat, haljasmassisaak keskmiselt 44 t/ha, heinasaak 9 t/ha, saagi kuivaine toor-proteiinisisaldus 17,1%, keskmine seemnesaak 119 kg/ha.

Haiguskindlus:

Keskmiselt vastupidav ristikuvähile

Soovitus kasvatamiseks:

Niiteliselt kasutatavas põldheina segus (2-3 niidet)

Lisateave:

Sirje Tamm

Varte

Liik:

Punane ristik

Päritolu:

Aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis valikutega tetraploidsest materjalist, mis saadi Jõgeva 433 seemnete töötlemisel kolhitsiiniga

Aretaja:

Heiti Kotkas

Kasvuaeg:

Varajane

Sordileht:

1995

Sordi tunnused:

Tetraploidne sort

Majanduslikud omadused:

Talvekindlus väga hea, ületab püsivuselt Jõgeva 433, ületab sorti Jõgeva 433 haljasmassi-saagilt 37%, heinasaagilt 22% ning kuivaines toorproteiini sisalduselt 0,4%,samuti ületab sorti Jõgeva 433 25%. Suur olenevus ilmastikutingimustest, ebasoodsa ilmastikuga seemnesaak väga väike

Haiguskindlus:

Ristikuvähi suhtes vastupidavam kui sort Jõgeva 433

Soovitus kasvatamiseks:

Niiteliseks kasutamiseks (2-3 niidet), karjamaasegudesse

Lisateave:

Sirje Tamm

Ilte

Liik:

Punane ristik

Päritolu:

Aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis valikutega tetraploidsest materjalist, mis saadi Jõgeva 205 seemnete töötlemisel kolhitsiiniga

Aretaja:

Heiti Kotkas

Kasvuaeg:

Hiline

Sordileht:

1993

Sordi tunnused:

Tetraploidne sort

Majanduslikud omadused:

Talvekindlus väga hea, ületab püsivuselt sorti Jõgeva 205, samuti ületab sorti Jõgeva 205 haljas–massisaagilt 21%, heinasaagilt 8,3% ning kuivaines toorproteiini sisalduselt 7,9%, seemnesaagilt ületab sorti Jõgeva 205 40%

Haiguskindlus:

Ristikuvähi suhtes vastupidavam kui sort Jõgeva 205

Soovitus kasvatamiseks:

Niiteliseks kasutamiseks (1-2 niidet), karjamaasegudesse

Lisateave:

Sirje Tamm

Valge ristik

Jõgeva 4

Liik:

Valge ristik

Päritolu:

Aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis Strynö x kohalikud looduslikud valged ristikud

Aretaja:

Jaan Mets

Sordileht:

1960

Sordi tunnused:

Var. typicum

Majanduslikud omadused:

Talvekindlus hea, püsivus keskmine, nõrgema konkurentsivõimega kui sort Tooma, mineraalmullal heinasaak võrdne sordiga Tooma,saagi kvaliteedi osas sortide vahel olulised erinevused puuduvad, keskmine seemnesaak 151 kg/ha

Haiguskindlus:

Vastupidavuse poolest ristikuvähile ei esinenud sortide vahel olulisi erinevusi

Soovitus kasvatamiseks:

Kasvatada karjamaasegudes

Lisateave:

Sirje Tamm

Tooma

Liik:

Valge ristik

Päritolu:

Aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis Gigant Belõi x kohalikud looduslikud valged ristikud

Aretaja:

Mart Jaagus, Valve Smoljakova, Evald Raudsepp

Sordileht:

1990

Sordi tunnused:

Var. giganteum x var. typicum

Majanduslikud omadused:

Talvekindlus hea, mõnevõrra nõrgem kui sordil Jõgeva 4, püsivam kui sort Jõgeva 4, talub paremini kasvatamist segus kõrreliste heintaimedega kui sort Jõgeva 4, soomuldadel heinasaak ligi 2 korda suurem kui sordil Jõgeva 4. Saagi kvaliteedi osas sortide vahel olulised erinevused puuduvad, seemnesaak ületas sorti Jõgeva 4 13,9%

Haiguskindlus:

Vastupidavuse poolest ristikuvähile ei esinenud sortide vahel olulisi erinevusi

Soovitus kasvatamiseks:

Kasvatatakse karjamaasegudes, liblikõielise komponendina turvasmuldade seemnesegudes

Lisateave:

Sirje Tamm

Roosa ristik

Jõgeva 2

Liik:

Roosa ristik

Päritolu:

Koguvaliku teel vaba loodusliku ristamisega Soome päritolu sordist ‘Kokemäki’

Aretaja:

Jaan Mets

Sordileht:

1960

Sordi tunnused:

Diploidne

Majanduslikud omadused

Saagikas

Talvekindlus:

Talvekindel

Kestvus

Rahuldav, karjatatavas taimikus kestab kauem kui niidutaimikus

Soovitus kasvatamiseks:

Sobib segudesse söödatootmiseks, puhaskülvis haljasväetis-kultuurina ja meetaimena. Esimene niide teha enne täisõitsemist, sel juhul pikeneb kasutuskestus

Lisateave:

Sirje Tamm

 

Lutsern

Jõgeva 118

Liik:

Lutsern

Päritolu:

Aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis Eestist pärinevatest vanadest kohalikest lutsernidest

Aretaja:

Heiti Kotkas, Jaan Mets

Sordileht:

1960

Sordi tunnused:

Kirjuõieline hübriidlutsern, ei oma vegetatiivset levikuvõimet

Majanduslikud omadused:

Talvekindlus hea, ei talu karjatamist, saagikas sort (kuivaine- saak ~13 t/ha), toor-proteiini- ja kiusisalduselt ning kuivaine seeduvuselt on võrdne sordiga Karlu, hea ja stabiilse seemnesaagivõimega (~600 kg/ha)

Soovitus kasvatamiseks:

Sobib niiteliseks kasutuseks (2-3 niidet)

Lisateave:

Ants Bender

Karlu

Liik:

Lutsern

Päritolu:

Aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis Dedinovskaja x Kuusiku sinine

Aretaja:

Mart Jaagus, Lembit Kõrgas, Ants Bender

Sordileht:

1993

Sordi tunnused:

Kollaseõieline hübriidlutsern, levib vegetatiivselt võsunditega, võrsed tõusvad

Majanduslikud omadused:

Talvekindlus väga hea, püsivus karjamaal väga hea, mis tuleneb suurest võsundiliste taimede osatähtsusest populatsioonis – 66,8% , kuivainesaagilt, toor–proteiini- ja kiusisalduselt ning kuivaine seeduvuselt on võrdne sordiga Jõgeva 118, soodsatel seemnesaagi aastatel jääb alla sordile Jõgeva 118

Soovitus kasvatamiseks:

Karjamaasegudesse ja niiteliseks (2-3 niidet) kasutuseks

Lisateave:

Ants Bender

Juurlu

Liik:

Lutsern

Päritolu:

Aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis Leedust Valinavast looduslikust kasvukohast kogutud seemneproovist

Aretaja:

Mart Jaagus, Sirje Tamm, Ants Bender

Sordileht:

2002

Sordi tunnused:

Kollaseõieline hübriidlutsern, levib vegetatiivselt juurevõrsetega, võrsed püstised

Majanduslikud omadused:

Talvekindlus väga hea, püsivus karjamaal väga hea, mis tuleneb suurest juurevõrseliste taimede osatähtsusest populatsioonis –55,3%, kuivainesaak jääb kuni 10% madalamaks võrreldes sortidega Karlu ja Jõgeva 118, toorproteiini- ja kiusisalduselt ning kuivaine seeduvuselt on võrdne Jõgeva 118 ja Karlu, seemnesaak suurem kui sordil Karlu, kuid jääb alla sordile Jõgeva 118

Soovitus kasvatamiseks:

Sobib karjamaasegudesse

Lisateave:

Ants Bender

Itaalia raihein

Talvike

Liik:

Itaalia raihein

Päritolu:

1988. aastal Pärnu maakonnast vanalt punase ristiku seemnepõllult vegetatiivses faasis kogutud taimeproov

Aretaja:

Herbert Korjus, Rene Aavola

Kasvuaeg:

Varavalmiv

Sordileht:

2003

Sordi tunnused:

Tetraploidne 80-110 cm kõrgune pealishein, kasutatakse silo ja heina valmistamiseks, haljasväetiseks, kaasliigid: karjamaa-raihein, punane ristik, raps

Majanduslikud omadused:

Külviaastal suure saagipotentsiaaliga, teisel eluaastal annab hea talvitumise korral suurima saagi, kolmandal aastal saak langeb, rohkele mineraal-, eriti lämmastikväetise kasutamisele reageerib suure saagitõusuga, võimaldab kuni viiekordset niitmist. Produktsioonivõime säilib südasuvel paremini kui enamusel kõrrelistel heintaimedel ja ädalakasv on kiire, valgu- ja süsivesikuterikas ning vähese kiusisaldusega rohi koosneb külviaastal ja järgnevate aastate ädalates peamiselt lehtedest. Kõrge seeduvuse säilitamiseks niita loomise algul, loomade poolt väga hästi söödav nii rohu kui heinana, talvekindlus oleneb suuresti kasvukohast ja talvisest ilmastikust, liigniiskuse, kevadise üleujutuse ja jääkihi puudumise, püsiva lumikatte ning mõõduka külma korral ulatub 70-90%-ni, ebasobivates tingimustes talvitub taimikust ligikaudu 20%. Kestvus 2-3 aastat

Haiguskindlus:

Saagi suurus ja stabiilsus sõltub lumiseene levikust, sobival mullal ja kõrgemal kasvukohal mõjutab lumiseene kahjustus saagikust ebaoluliselt, lehelaiksuste ja kroonrooste suhtes vastupidav

Soovitus kasvatamiseks:

Enam sobivad viljakad, hästi õhustatud parasniisked saviliiv- ja liivsavimullad, happelise reaktsiooniga, õhukese huumuskihiga ja põuakartlikel või kõrge põhjaveeseisuga muldadel suurt saaki ei anna, vältida põlde, kuhu koguneb pinnavesi, külvisenorm puhaskülvis 30-45, segukülvis 6-20 kg/ha, külviaeg augusti keskpaigani

Lisateave:

Rene Aavola

 

Ohtetu luste

Lehis

Liik:

Ohtetu luste

Päritolu:

Täpselt teadmata päritoluga proovid, millest enamik pärineb arvatavasti Rakendusbotaanika Büroo Sangaste katsepunktist. Haljasmassi- ja seemnesaagile ning leherikkusele suunatud korduva üksik- ja massvaliku läbinud aretusnumbritest moodustati sünteetiline populatsioon

Aretaja:

Herbert Korjus, Aleksander Adojaan

Kasvuaeg:

5 - 6 aastat,

Sordileht:

1962

Sordi tunnused:

Lühikeste või keskmise pikkusega mullasiseste võsunditega leviv 130-150 cm kõrgune pealishein.

Majanduslikud omadused:

Kultuurniidul kahe- või kolmeniiteliseks kasutamiseks, heina ja silo valmistamiseks. Pikaajalistel niitudel on saagivõime väga suur. Taimik hakkab kevadel varakult kasvama, hoogne kasv jätkub ka pärast esimest niidet. Taimedel on tugevasti arenenud juuresüsteem, mistõttu sort on põuakindel ja ädal kasvab kiiresti ka põuaga. Keskmine haljasmassisaak on katsetes olnud 23,1 ja heinasaak 7,5 t/ha. Maksimaalne haljasmassisaak on ulatunud 34,0, heinasaak 9,8 t/ha ja seemnesaak 850 kg/ha. Nooremates kasvufaasides koristamisel hea söödavuse ja keskmise söödaväärtusega. Suure suhkrusisalduse tõttu sileerub hästi. Heina tegemisel tuleb niita enne õitsemist ja alumiste lehtede kuhtumist, sest hiljem annab koreda, madala toorproteiinisisaldusega vähesöödava heina. Haljasmassist moodustavad generatiivvõrsed keskmiselt 14, vegetatiivsed pikkvõrsed 84 ja lühivõrsed 2%. Arvukad võrdlemisi pehmed ja laiad kõrrelehed moodustavad saagist keskmiselt 55%.

Haiguskindlus:

Lehtede vähene nakatumine seenhaigustesse tagab hea söödavuse

Soovitus kasvatamiseks:

Pole nõudlik mulla viljakuse, küll aga aeratsiooni suhtes. Sobivad hea õhustatusega parasniisked mineraal- ja kuivendatud madalsoomullad, keskmise sügavusega rähk-, saviliiv- ja liivsavimullad, hästilagundunud turvasmullad ning üleujutatavad lammimullad. Halvasti sobivad õhukesed rähk-, liiv- ja savimullad ning vähelagundunud turvasmullad. Kuigi sort on vastupidav üleujutusele, ei talu ta kõrget põhjavett, Külvisenorm: puhaskülvis 38, segukülvis 8-30 kg/ha, augusti alguseni.

Lisateave:

Rene Aavola

Päideroog

Pedja

Liik:

Päideroog

Päritolu:

Sünteetiliseks populatsiooniks ühendatud Eestist kogutud looduslikud proovid, millel tehti korduvat üksik- ja rühmvalikut kestvuse parandamiseks kahe- ja kolmeniitelisel kasutamisel ning seemnesaagivõime suurendamiseks

Kasvuaeg:

Vähemalt 8 aastat

Sordileht:

1984

Sordi tunnused:

Varavalmiv pikkade mullasiseste võsunditega leviv 130-200 cm kõrgune pealishein. Kultuurniidul kahe- või kolmeniiteliseks kasutamiseks, heina ja silo valmistamiseks.

Majanduslikud omadused:

Kasv algab kevadel vara on kiire ka veel pärast esimest niidet, aga teise niite järel aeglustub. Põhivõrdluskatsetes lammimullal oli keskmine haljasmassisaak kaheniitelisel kasutamisel 41,8 t/ha (maksimaalne 54,8 t/ha), heinasaak 9,3 t/ha (maksimaalne 15,4 t/ha) ja suurim seemnesaak 410 kg/ha. Mineraalmuldadel vajab tugevat väetamist mineraalväetistega. Ädalasaak on keskmine kuni suur, kuid liiga madal ja sage niitmine vähendab järgnevaid saake ning taimede püsivust. Pikkade ja tugevate maa-aluste võsundite ning tugeva juurestikuga taimik on kevadel väga hea, suvel hea põuakindlusega. Loomisfaasis koristatuna on söödavus vaatamata rohu koredusele hea, toiteväärtus, sh. süsivesikutesisaldus kõrge.

Haiguskindlus:

Haigustele vastupidav. Talvekindlus: Talve-, külma-, jäätumis- ja üleujutuskindel, vastupidav nii kevadistele kui sügisestele öökülmadele

Soovitus kasvatamiseks:

Eriti saagikas ja püsiv on hästilagundunud turvasmuldadel, huumuserikastel, kobedatel, toitaineterikka liikuva põhjaveega mineraal- ja üleujutatavatel lammimuldadel. Eelistab paras- ja ajutiselt liigniiskeid muldi sügavalt kuivadele ja põuakartlikele. Pikaajalist üleujutust talub hästi, kuid on tundlik pideva liigniiskuse suhtes, ei talu kõrget seisvat põhjavett ega huumusevaest happelist mulda Külvisenorm: puhaskülvis 15, segukülvis 5-12 kg/ha. Külviaeg: juuni lõpuni.

Lisateave:

Rene Aavola

Valge mesikas

Kuusiku 1

Liik:

Valge mesikas

Päritolu:

Eesti 

Aretaja:

Elmar Haller, Lembit Kõrgas, Arno Rivis

Sordileht:

1961

Sordi tunnused:

Puhmas püstine. Varte arv puhmas keskmine. Varred on jämedad kuni keskmise jämedusega, keskmise pikkusega kuni pikad. Varre alumine osa ja alumised sõlmed on valmimise ajal pruunid. Lehekesed on väikesed piklik-elliptilised, helerohelised kuni rohelised. Õied on valged. Kaheaastane taim. 

Majanduslikud omadused:

 suure haljasmassisaagi ja kobestab hästi mulda.

Haiguskindlus:

haigustele vastupidav

Soovitus kasvatamiseks:

kõigil muldadel, happelised mullad vajavad eelnevalt lupjamist, külviaeg varakevadest kuni juulikuu lõpuni. Allakülvi korral võib „soodsal aastal“ läbikasvada, külvata 4-5 päeva hiljem. Külvinorm 5-10 kg ha-1

Lisateave:

Valli Loide

Hulgalehine lupiin

Lupi

Liik:

Hulgalehine lupiin (Lupinus polyphyllus L.)

Päritolu:

Aretuse lähtematerjal on kogutud Jõgeva maakonna Jõgeva valla territooriumilt liigi looduslikelt kavukohtadelt. Aretusaedades on materjal läbinud korduvad valikud saagirikkusele ja ühtlikkusele

Aretaja:

Ants Bender

Sordileht:

2012

Sordi tunnused:

Lehestu 60-70 cm kõrgune, siniste õitega õisikud 1,0 m kõrged. Õitsemist alustab mai keskel, seemnete valmimine juuli II poolel. Õied viljastuvad ja moodustavad kaunu ainult õisiku alaosas, ca pool kõigist õitest. Kaunad valmivad ebaühtlaselt, kõrge õhutemperatuuri korral valminud kaunad pakatavad, seemned pudenevad maha. Kevadel katteviljata külvates annab juba külviaasta sügisel üksikuid värvunud õisikuid

Majanduslikud omadused:

Hulgalehine lupiin ‘Lupi’ on aretatud haljasväetisena kasutamiseks. Söödatootmiseks mittesobiv. Aretustöös ei pööratud tähelepanu alkaloidide sisaldusele

Haiguskindlus:

Üksikutel aastatel on nakatunud varre põletikku

Soovitus kasvatamiseks:

Kasvatatakse külvikorras teravilja või kartuli eel asendamaks väetamist mineraallämmastikväetisega. Hulgalehisele lupiinile sobivad kergema lõimisega mullad. Mulla happesuse suhtes ei ole nii tundlik kui valge mesikas. Puhaskülvinorm 25-30 kg/ha, reavahe 15 või 30 cm. Võib külvata kevadel esimesel külvivõimalusel nii kattevilja alla kui ilma katteviljata. Katteviljata saab külvata juuli keskpaigani. Külvijärgselt areneb esialgu aeglaselt. Vihmase suve korral võib aga kasvada suve II poolel katteviljast läbi ja segada viimase koristamist.

Kevadel külvatud taimiku võib väetiseks sisse künda sama aasta sügisel. Teiseks aastaks kasvama jäetud taimik alustab õitsemist vara – maikuu keskel. Täisõitsemine ja optimaalne sissekünni aeg saabub juuni II dekaadis.

Hulgalehise lupiini ‘Lupi’ juurekava on hästi arenenud. Tugev juurestik kõduneb ja kaotab elujõu mullas aeglaselt, mistõttu võib jääda järgnevasse kultuuri võõrliigina püsima. Sellest aspektist tulenevalt ei soovita aretaja seda sorti külvata maheviljelejatel. Tavaviljelejatel, kes kasutavad herbitsiide, seda ohtu pole

Lisateave:

Ants Bender

 

Liik:

Tatar

Aretaja:

Läti Agroressursi ja Ökonoomika Instituut

Sordi tunnused:

Keskmine taime kõrgus 85-100 cm, vegetatsiooniperiood õitsemise algusest tehnilise küpsuseni (75% pähkleid valminud) kestab 67-73 päeva, mis on 5 päeva hilisem võrreldes sordiga ANITA BELORUSSKAJA. Õie kroonlehed on valkjasroosad, vili on pähkel, kastanpruun kolme-kandiline seemnis.

Majanduslikud omadused:

Potentsiaalne saak 2,5-3,0 t/ha, kuid sõltub väga ilmastikutingimustest, tavaliselt 1-2 t/ha. Tuhande seemne mass on ~28g, kesta sisaldus 22,7%.

Haiguskindlus:

Keskmiselt lamandumiskindel.

Soovitus kasvatamiseks:

Kõige sobivam külvata mai lõpus, kui öökülma oht on põhiliselt möödas.

Külvinorm on 200-250 seemet m2 normaalse reavahega külvi korral ja 150-200 seemet m2 laia reavahega külvi puhul. Keskmine külvinorm 70-80 kg/ha.

Väetamine sõltub mulla väetisetarbest, kuid 80 kg/ha P2O5 ja 120 kg/ha K2O. Lämmastikku anda alla 60 kg/ha, et vältida lamandumist.

Lisateave:

Pille Ardel